Meil käis isadepäeva eel, 12. novembril koolis rääkimas ja lõõtsa mängimas Tarmo Noormaa. Tarmo rääkis meile, kust lõõtsad pärit on ja kui oluline osa on lõõtsal meie pärimusmuusikas. Ta tutvustas kahte erinevat lõõtsa, nende päritolu ja mängimise erinevusi. Huvitav oli teada saada, kuidas ta üldse lõõtsamänguni jõudis. Samuti rääkis ta oma tööülesannetest Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhatajana. Ta esitas meile erinevaid lõõtsalugusid, sealhulgas enda loomingut. Nii õpilased kui ka õpetajad küsisid huvitavaid küsimusi. Isegi õpetajatel tundus huvitav olevat. Räägitud ja mängitud lood olid väga põnevad.
8. novembril osalesid 7.-9. klassi õpilased RMK loodusprogrammis “Merelt maale ja maalt merele”, mida rahastas KIK. Kooli juurest hakati sõitma juba kell 8.30 hommikul. Kui kohale jõudsime, vaatasime ringi ja meile näidati erinevaid videoid, mis olid kõik mere kohta, näiteks vetikad, kalad jne. Peale videote vaatamist läksime õue, et kõndida mere äärde. Rada, mida mööda kõndisime, oli umbes 1,8 km. Tee peal olid erinevad kastid, kuhu oli mingi loom, lind või putukas peale joonistatud ja kastis oli mõistatus mingi looma kohta. Mere ääres oli väga tuuline. Kõik kirjutasid liiva peale oma nime ja mõned korjasid merekarpe. Tee peal me rääkisime palju merest ja lindudest. Peale kõndimist istusime natuke ja meilt küsiti erinevaid küsimusi, rääkisime ka niisama. Siis oli juba aeg tagasi kõndida. Kui me jälle mere äärde tulime, tundus, nagu oleks veel külmemaks läinud. Kui tagasi külastuskeskusesse jõudsime, võis sealt osta mitmesuguseid suveniire või kaisukaid.
Tagasisõidul saime käia ka Helme ordulinnuse varemete juures. Seal me lihtsalt vaatasime ümbrust ja tegime pilte. Kui kõik sai vaadatud, läksime bussi peale ja sõitsime koju.
10. novembril käisime kaheksa 3.-5. klassi õpilasega Võrus õpetaja Triinu Grossmanni juures päästeteemalises robootika õpitoas. Enne õpituba lugesime kokku, et õpetaja Triinu töötas enne täielikult robootikale pühendumist 14 aastat Haanja koolis, kusjuures enamik õpitoas käinud õpilasi veel mäletas aega, kui Triinu Haanja koolis töötas. Kuna Triinul oli hiljuti sünnipäev ning ta sai riiklikult tunnustatud kui Eesti parim robootikaõpetaja, siis kinkisime talle mälestuseks raamitud pildi ühest robootikatunnist Haanja koolis ning tegime suure kallistuse.
Õpitoa eesmärgiks oli tutvustada õpilastele päästeteemalisi reegleid ja soovitusi läbi robootika. Rääkisime sellistel teemadel nagu tulekahju tekkimise viisid, ohutusabinõud ja -seadmed, inimeste majast evakueerimine. Seejärel mängisime robotitega läbi kaks stsenaariumi õpimatil, millel oli maja plaan. Esimeseks ülesandeks oli programmeerida Spike Prime’i robotid, et need viiksid suitsu- või vinguanduri õpimatil sobilikku kohta. Kuna plaanil olev maja oli suur, tuli paigaldada mitmeid andureid. Arutasime läbi, kuhu oleks neid majas kõige mõistlikum paigaldada ning mis kõrgusele ja kuhu ei ole kõige otstarbekam andureid paigaldada. Teiseks ülesandeks oli valida majas üks tuba ning mängida, et seal käivitus tuletõrjealarm. Seejärel tuli programmeerida robotid majast välja sõitma kõige otsemat ja ohutumat teed ning kogunema kokkulepitud punkti.
Lastele meeldis õpituba väga! Ülesanded ja käsitletavad teemad olid põnevad ja elulised ning kõigil oli võimalus kaasa rääkida ja oma kogemusi jagada. Aitäh õpetaja Triinule ja Päästeametile põneva õpitoa korraldamise ja läbiviimise eest!
1.-7. novembrini oll järjekõrdne, joba 16. võro keele nätäl. Võro Instituut kõrrald mitmit üritüisi ja võro keelele oll pühendet sjoo nätäl ka mii koolin.
Oppaja Perendi Kerli ja Leidi Kersti võtsõva ossa võrokiilse „Kalevipoja“ ettelugõmisõst F.R. Kreutzwaldi muuseumin. Sääl saimi teedä, et samal aol loeti võrokiilset eepost ette ka Tallinnan. Raamadu edimädsest ilmumisest saa järgmidsel aastal 160 aastat. Mii kooli 7. klassi opilasõ opva lugõma „Kalõvipoja“ 16. päätükkü ja esinese sõs tõisilõ.
Kuna samal aol oll koolin kah halloweeni-nätäl, lugõsiva 4.-5. kl latsõ J. Jaigi kollõ kotsilõ ja joonisti noid. Pildi olli ka vällä pantu. Algklasse latsõ joonisti pilte võrokiilside sõnnu mano. Ka näide tüü olli kõigilõ kaemisõs vällä pantu.
Kolmapääväl kävemi Võro Instituudin võro keelen ettelugõmisõ pääväl „Kullõ, ma loe sullõ!“. Ette loeti vahtsõt võrokiilset raamadut „ Pintslihannasuvi“. Ega lugõja sai raamadu ka kingitüses. Lugõman kävevä Liisbet, Õnnõlõim, Robin, Andero ja Noormaa Märt.
Viil sai tetä Võro Instituudi kodolehe päält kattõ viktoriini ja ilmusi Uma Lehe 500. nummõr.
Reede oli viimane koolipäev enne vaheaega. Kavandasime õp Annega 1.- 3. kl õpilastele koolipäeva teistsuguseks. Osaliselt toimus ka päristunde, kuid need vaheldusid ilma vahetundideta erineva huvitava tegevusega.
Alustasime päeva tutvustamisega ja seejärel juturaamatu katkendite ette lugemisega. Tore on, kui koolitunnis ei pea laua taga istuma, vaid saab tegutseda mugavalt põrandal või vaibal olles. Rühmade kaupa panime kokku vastandsõnu, muinasjutupilte pealkirjadega ja naljaküsimusi-vastuseid. Lahendasime ristsõnu, katsusime jõudu Kuldvillakut mängides. Pärast lõunast kehakinnitust jooksime ringi õues, kust oli vaja leida 10 erinevat looduslikku eset, mille kohta teati pärast ka pisut jutustada. Videot vaadates saime põhjaliku ülevaate hundist ja tema eluviisist.
Enamasti tuuakse selliseks lõbusaks päevaks kaasa ka näksimist. Seekord aga ei mingit küpsist ega kommi, vaid üks aed- või puuvili oma aiast, keldrist või vajadusel poest. Kogunes rohkesti erinevat krõmpsuvat ja suus sulavat suupoolist.
Olles pikast tegutsemisest väsinud, hakkasime veel mängima ka. Juba eelmistest kordadest oli lemmikuks saanud pika nina mäng ja siis suuremate poiste lemmik – silmapilgutamise mäng. Vahepeal läks lärm nii suureks, et meid tuldi juba vaatama.
Aeg lendas ruttu, päev oli tore. Veel viimased raasukesed laualt põske ja kodutee võis alata.
19. oktoobril seadsid 1.-3. klassi õpilased, 5. klassi Mario ja Taavi ning nende õpetajad sammud Luhasoo poole. Kavas oli õuesõppepäev, mida rahastas KIK. Matka juhtis Heino Pall RMK Pähni Külastuskeskusest.
Ilm oli matkamiseks nagu loodud: väheste plusskraadidega, kuid päikseline ja nõrga tuulega. Liikusime mööda laudteed, mis nõudis erilist tähelepanu libeduse tõttu. Uurisime soo- ja rabataimi, maiustasime jõhvikatega, imetlesime rabajärve. Paljud said esmakordselt imepuhast rabajärve, Mustjärve vett juua. Saime teada, et Luhasoos on veel 2 järve, naljakate nimedega Püksijärv ja Tiksijärv.
Meeleolukas oli rabasaarel, kus tegime lõket, kinnitasime keha, jõime maitsvat taimeteed ja mängisime väga põnevat loodusmängu.
Nii mõnigi avaldas mõtet, et talvel võiks Luhasoosse tagasi minna.
Luhasoos käinud õpilaste mõtted pani kirja õpetaja Anne Heier
Sel aastal tervitasime sügise saabumist sügislillede näitusega koolimajas. Lisaks silmailule oli näitusel ka õpetuslik pool. Nimelt olid lilled varustatud vastavate nimetustega.
Väga agarad olid lilli tooma algklasside õpilased. Paljud pered olid lilleseaded teinud. Õpetajadki andsid oma panuse. Aitäh kõigile kaasalööjatele!
1.-4. klassi õpilastel oli kunstitunni raames võimalus erinevatel aegadel külastada “Kunstitundi” Vana Võromaa Kultuurikojas. Tunni programmis oli ette nähtud näituse külastus, värvusõpetus ja vabal teemal maalimine. Sel perioodil oli galeriis üleval Maarit Murka näitus “Escape Room No 2”. Muuseumi galerist selgitas näituse sõnumit ja eksponaatide tähendust. Kunstnik ise kirjutab oma näituse kohta järgmist: “Tunne, nagu poolte valimine poleks kunagi varem nii põletav olnud. Keda kuulata, keda kaotada. Vaadates ringi, aktiveerib iga mööduva inimese pale meis kõigis halastamatu hinnangumasina. Enda eest seismine, teisest küljest kõigi vastu võitlemine tuleb jälle ringiga tagasi. Iseenesest tekkinud lahknemised toovad samal ajal värskust ning puhastust, aga külvavad hirmu ja segadust. Metsarahva intuitiivne otsus on põgeneda metsa. Aga kuhu põgeneda, kui metsa lihtsalt enam ei ole?”
Pärast näituse külastust tuletasid õpilased koos muuseumiõpetajaga meelde värviringi ja vikerkaare värvide järjekorra. Pärast seda sai igaüks luua oma kunstiteose, kasutades selleks ainult põhivärve (sinine, kollane ja punane) ja valget. Eesmärk oli, et õpilane katsetaks julgelt värvide segamist, paneks tekkinud toonid paberile, oleks julge kasutama värve ja looma just temale omast kunstiteost. Pärast tundi said kõik lapsed koju kaasa väikese kuuseistiku, mis oma kodu juures maha istutada.
4. klassi õpilaste muljed olid järgmised. Andero: Mulle meeldis ja oli tore. Kõige rohkem meeldis maalimine. Näituse teema oli mets ja kuulsin linnulaulu.
Marten: Ma nägin seal maale. Siis nägin, milline on mets võib-olla 60 aasta pärast. Nägin segust kummikuid. Saime seal maalida. Pärast maalimist saime korraks vaadata ka püsinäitust, kus oli vana sõnapress, vanad käerauad ja vanad kellad. Mulle meeldis väga seal muusumis.
Urmor-Kaur: Seal oli väga palju pilte. Seal olid väga lahked õpetajad. Mulle meeldis, kui saime maalida.
Lisandra: Käisime muuseumis ringi, pildid olid väga ilusad. Maalimine oli äge ja vahva. Muuseumis oli väga põnev ja lõbus.
Märt: Väga lõbus oli, me isegi maalisime. Me vaatasime mingeid mitmekihilisi maalinguid. Lõpus käisime kolmandal korrusel, kus olid väga vanad luukered.
1. ja 3. klassi muuseumikülastuste pilte vaata siit.
Sel aastal korraldasid meie koolis õpetajate päeva kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased. Aktusel esitati väike tervitus, laul ja luuletus. Õpetajatele kingiti lilled, millega oma klassi kaunistada ning õpilaste tehtud kaardid, mis paistsid õpetajatele väga meeldivat. Päev tehti natukene lühem kui tavaliselt, aga tunnid olid ikkagi sisukad: neid andsid sel päeval õpilased. Peale tunde oli ka suusatrenn. Koolis käisid vaatamas ja meid aitamas Haanja ja Ruusmäe noorsootöötajad.
5.–6. klasside õpilastele suunatud projekti PEATU, VAATA, VEENDU! eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu sõidutee ületamise ohutusele reguleerimata ülekäiguradadel ja raudtee ületamise ohutusele raudteeületuskohtades.
Projektis osalesid Haanja kooli 4. – 5. klassi õpilased. Eelnevalt rääkisime õpilastega läbi ohutu teeületamise reeglid, arutlesime, milline on viisakas käitumine liikluses. Püüdsime leida Haanja asulas need kohad, kus õpilased kõige rohkem teed ületavad. Valisime välja kolm kohta, mida planeerisime markeerida. Transpordiameti Võru kontorist saime märgistamiseks vajalikud vahendid – tekstiribad ja spreivärvid. Päikselisel sügishommikul läksime õpilastega õue ning markeerisime väljavalitud kohad. Kui Haanjas kõnnite, otsige need üles!
Täname projekti korraldajaid ja aitäh aktiivsetele õpilastele kaasa löömast ja mõtlemast! Turvalist liiklemist kõigile!
haanjakooliajaleht.wordpress.com 