Õppepäev Rogosi mõisas

3. juunil, kui 9. klassil oli tähtis matemaatika eksam ja koolimajas pidi valitsema vaikus, otsustasime 1.-3. klassi õpilastega teha koolipäeva Rogosi mõisas. Suvi ja vees sulistamise aeg on ees ootamas ning seetõttu leidsime, et oluline on teha juttu veeohutusest. Kuna Rogosi mõisa vahetus läheduses asub Ruusmäe järv, oli asukoht igati paslik. 

Veeohutusest olime kutsunud kõnelema spetsialisti päästeametist, Kristi Randla. Teemakaartide põhjal rääkisime sellest, mida tohib ja ei tohi veekogu ääres teha. Kõlama jäi, et ainult koos täiskasvanuga võib veekogu ääres ja suplemas käia, et hätta sattumise korral oleks abi koheselt olemas.

Lapsed said proovida päästerõnga heitmist ja päästevestide õigesti selga panemist. 

Õppepäeva teises pooles tutvusime põgusalt Rogosi mõisa ajalooga, vaatasime üle Prantsuse stiilis kujundatud mõisa aia ning seal kasvava jugapuu ja tutvusime loodusõpperaja stendidega. Seejärel tuli oma teadmised proovile panna töölehte lahendades. Kergema töölehega said kõik hakkama, kuid raskem tööleht oli paras pähkel.

Pärastlõunal asusime koolimaja poole teele. Olime saanud üle korrata ja juurde vajalikke teadmisi veeohutusest. Olime tutvunud Rogosi mõisa ajaloo ja mõisapargi taimede ning loomadega. Lisaks kõigele kinkis ilmataat meile päikselise ja sooja päeva.  

Õpetaja Anne Heier

Rohkem pilte vaata siit

Nopri talumeiereis

28. mail käisid Haanja õpilased PRIA koolikava projekti raames õppereisil Nopri talumeiereis, et tutvuda talueluga. Juba sõit oli Haanjamaale kohaselt käänuline, siia-sinna. Lõpuks jõudsime välja  avarate põldudeni ja juba paistsid punased katused. Taluõuel võttis meid vastu rõõmsameelne peremees Tiit.     

Meie tutvumisretk algas kõigepealt hariva vestlusega. Tiit päris, kas vanasõna „Lehm lüpsab suust ja kana muneb nokast?“ on tõsi. Lapsed kõhklesid ja ei tahtnud nõustuda. Lihtsas ja lastele arusaadavas keeles saime teada, et see ongi nii. Lisaks räägiti talutoidu valmistamisest, tervislikkusest ja puhtuse tähtsusest.                                                             

Esimene käik toimus meiereisse, kus parajasti täideti põldmarjaga kohupiimakreemi topsikuid. Nägime ka suuri värvilisi juustukerasid, mille valmistamiseks kulub 50 liitrit piima. Edasi läksime „noortekeskuse“ suunas. Nii nimetas Tiit vasikalauta. Humoorikalt tutvustas ta lastesõime, 1. klassi, 4. klassi ja lõpuks noortekeskust. Laste meelest oli see kõige nunnum koht.                                                                  

Enne lüpsilauta  jõudmist möödusime kohast, kus paljud nina kirtsutasid. Lägabassein- ebameeldiv, aga ometi väga vajalik põlluväetis. 

Vaatasime järele ka loomade „köögi“, kus vajalik toidusegu valmistatakse. Põnev oli vaadata, kuidas robotid lehma lüpsavad ja lehmad on sellega väga nõus. Saime teada, et Nopri piim on tunnistatud Eesti puhtaimaks piimaks. 

Vaatamist oli nii palju, et mõned olulised teadmised läksid kõrvust mööda: lõpuks ütlesid lapsed, et lehmal on 4 udarat.

 Ringkäigu lõpetuseks ootasid meid degusteerimine ja pood. Maitsesime 4 erinevat juustusorti ja erinevaid kreeme, jogurteid, hapupiima.   

 Laste meelest oli kõige toredam, et sai loomi silitada ja mõnusate talutoodetega maiustada. Poest sai üht-teist kojugi viia. Toredast päevast Nopri talus jäi kõlama mõte: oled see, mida sööd.  

Aitäh peremehele sisuka, lapsesõbraliku ja hariva päeva eest! 

Õpetaja Helve Kukk   

Rohkem pilte vaata siit

Päästjad külas

21. mail külastas Vastseliina päästekomando koolitusprogrammi „Päästjad külas“ raames
Haanja kooli 1.-3. klassi õpilasi, et jagada praktiliste tegevuste kaudu lastele teadmisi
kodusest tuleohutusest. Lapsed õppisid märkama tuleohtlikke olukordi kodudes, õppisid,
kuhu peaks kodudes suitsuandurid üles panema ja tutvusid päästeametnike töövahenditega.
Ehkki ilm oli külm, ei vähendanud see põnevat tunnet, mida nähtu ja kuuldu pakkus. Taas
targemad!

Õpetaja Anne Heier

Rohkem pilte vaata siit

Mesilaste päeva luulevõistlus

Meepealinn Karksi-Nuia ja Karksi-Nuia kultuurikeskus kuulutasid välja koolilaste luuletuste
ja haikude võistluse, teemaks mesilased, mesindus ja kõik sellega seonduv. Kuna võistlus
kuulutati välja märtsikuus, mil olime kaugõppel, ja juhendis oli märgitud, et oodatakse ka
murdekeelseid töid, saatsin mitmele õpilasele teate, lootes, et nad kirjutavad midagi võru
keeles. Kahjuks reageerisid mu kirjale vaid Erik Hendrik ja Ernst Jaak.

20. mail, rahvusvahelisel mesilaste päeval, avaldati võistluse tulemused. Osales 79 kooli 663
õpilasega. Kõige rohkem kirjutajaid oli vanusegrupis 4.-6. kl, 283 õpilast (4. kl oli 94
luuletust). Erik Hendriku ja Ernst Jaagu luuletus „Mehiläne tarõn“ leidis äramärkimist. Esitan
katkendi protokollist:
 
Esile tõsteti veel:
4.-6. klass 
Erik Hendrik Liivat Uba ja Ernst Jaak Liivat Uba, Haanja kool “Mehiläne tarõn”
 
Mul on hea meel, et poisid võtsid vaevaks meie võru keelt mulkidele tutvustada ja tegid seda
nii edukalt.
Aitäh!
 
Õpetaja Kersti Leit

Kevadised etendused 

Kevadel kaugõppelt kooli tagasi tulles oli lasteaia ja algklasside lastel tore võimalus Haanja
rahvamajas kahte etendust vaatamas käia.mail esitas Tallinna Lasteteater Lepatriinu etenduse “Muinasjutt ehk kuidas jänes endale lühikese saba sai”. Laste arvates oli etendus naljakas ja tore. 

6. mail esitasid Viljandi Laste- ja Noorteteatri Reky näitlejad “Jussikese seitse sõpra”. Paljud
lapsed olid raamatut lugenud, seega oli lugu juba tuttav.
3.-4. klassi õpilased kirjutasid etenduse kohta järgmist:
Andero: Mulle meeldis see etendus, sest see oli tore ja põnev. Õpetlik oli see, et enne töö ja
siis lõbu.
Ernst Jaak: Mulle meeldis vasikas Vissi, sest ta oli naljakas. Näitlejad olid osavad, ainult et
mõni rääkis natuke liiga valjusti. Lugu õpetas, et kui tahad puhata, pead ka tööd tegema.
Thea: Mulle meeldis, et seal olid igasugused kostüümid. Kuna lugu oli tuttav, siis oli ka veidi
igav.
Juss Kristjan: Mulle meeldis, kuidas Vissit taga aeti ja et minu nime kasutati.


Õpetaja Kerli Perend

Võrukeelne maastikumäng Piusal

Meie, Johann, Marti, Erik ja Ernst, käisime kuuendal mail Piusal võrukeelsel maastikumängul. Alguses kõndisime Piusa matkaradadel. Kuna vihma sadas, toimus ülesannete lahendamine siseruumides, ainult kotisjooks oli väljas.

Mõned ülesanded olid raskemad, mõned kergemad. Meile tundus kõige raskem ülesanne, kus pidi lindude pilte nimedega kokku sobitama. Raskemaks tegi ülesande see, et nimede tähed olid segi, nt g ä o k  –  k ä g o.
Kõige kergem tundus meile kotisjooks, kus me saime ajaks kolm minutit.

Kui žürii jagas võistkondadele kohad ära, siis arvasime, et me saame teise või kolmanda koha. Kuid selgus, et me saime hoopis esimese!

Meile meeldis maastikumäng väga ja soovitame teistel lastel ka osaleda, kui selliseid üritusi veel korraldatakse.

Erik Hendrik ja Ernst Jaak Liivat Uba, 4. kl

Tooliteater – õpilaste etlusvõistlus

Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakond korraldas tänavu juba 15. korda maakonna 5.-9. kl õpilastele etlusvõistluse.
Vastavalt traditsioonile esitatakse Tooliteatris käesoleva aasta lastekirjanike-juubilaride loomingut: proosapala loetakse ette, luuletus esitatakse peast. Meie kooli õpilased on palju kordi Tooliteatris esinemas käinud ja häid tulemusi saavutanud. See on üks ettevõtmisi, kus me võimaluse korral alati osaleme. Eelmisel aastal jäi käimata, sest eriolukorra tõttu üritust ei toimunud. Käesoleval aastal osales etlusvõistlusel Liisbet Rõõmusoks, kes esitas Helju Männi loomingut. Tema esinemine tunnistati laureaaditiitli vääriliseks. Kuna ka tänavu polnud osalejatel võimalik raamatukokku esinema minna, tuli ettekanded jäädvustada videoklippidele. Aitäh õpetaja Alarile, kes selle töö enda peale võttis.

Õpetaja Kersti Leit

Liisbeti esinemist saad kuulata/vaadata siit

Emakeelepäev

Sel aastal tuli tähistada emakeelepäeva teistmoodi kui varasematel aastatel. Ei saanud minna külla lasteaeda, kuigi see on meil traditsiooniks kujunenud, ega mängida kogu kooliperega täringumängu. Tuli leida viis, kuidas emakeelepäeva siiski tähistada. Mõtlesime ja leidsimegi. Meie kaunis emakeel… Just selle pinnalt püüdsid algklasside õpilased leida kõige-kõige kaunimaid sõnu. Sõnad leiti ja joonistati veel ilusamaks. Kaunid sõnad kaunis rüüs kaunistavad emakeelepäeval koolimaja seinu.
Õpilased 5.-9. kl pakkusid samuti sõnu, mis nende meelest on kõige ilusamad ja kõlavamad. Esikohale, kui nii võib öelda, tuli sõna päike. Nii õpilastel kui ka koolitöötajatel oli võimalus vastata Võru Instituudi poolt koostatud võrukeelse viktoriini küsimustele.

15. märtsil kirjutasid 9. kl õpilased Vikerraadio e-etteütlust.
Tänu kõigile, kes teistmoodi emakeelepäeva tähistada aitasid!

Õpetajad Anne Heier ja Kersti Leit

Rohkem pilte vaata siit

Pühvliaasta algus ja vastlaliug

12. veebruaril algas Hiina astroloogia järgi pühvliaasta. Tähistamaks seda sündmust, kaunistasime koolimaja seina õpilaste joonistatud pühvlitega. Aitäh, kunstiõpetuse õpetajad Helve  ja Kersti, õpilaste juhendamise eest!
Päeva teise poole veetsime õues lustides, kus võtsime mõõtu erinevaid osavusmänge mängides ja liulaskmises. Plaanis oli meisterdada ka lumeskulptuure, kuid külma ilma tõttu loobusime. Sobiva ilma saabudes saavad needki tehtud.
Vaatamata krõbedale ilmale, osales kogu koolipere aktiivselt ja rõõmuga teatevõistlustel. Olime jagatud neljaks meeskonnaks, milles igast klassist õpilastele lisaks ka õpetajad. Ülesanded pakkusid elevust, rõõmu ja võistluspinget. Aitäh võistluste eestvedajale õpetaja Kadrile! 
Tasavägisele võistlemisele järgnes pikima liu laskmine kelgumäel. Kelgud libisesid hästi. Pikima liu said Rimo ja Liisbet, õpetaja Kadri ja õpetaja Alar. 
Kosutav oli koolimajja naastes juua tass kuuma teed ning kukliamps põske pista. Aitäh, kokk Ülle, koka abilised Aive ja Krista!
Aitäh kõigile, kes ettevõtmisele kaasa aitasid ja osalesid! Meil oli koos ütlemata tore päev!
Ettevõtmise pildid on üleval kooli kodulehel.

Õpetajad Anne Heier ja Kerli Perend

Pilte vaata siit

Vastlapäeva muuseumitund

Võrumaa muuseum pakub põhikooli lastele toredaid ja harivaid muuseumitunde. Ajaliselt sobis 3. klassile vastlapäeva-teemaline tund paar nädalat enne vastlapäeva (05.02). Kargel talvehommikul sõitsime Võrru ning mitmed lapsed külastasid Võrumaa muuseumi esimest korda. Seal ootas meid väga tore ja avatud muuseumipedagoog Airi Rüütli. Esmalt jutustas ta vanaaegse loo vastlaliu laskmisest, tutvustades selle käigus tolleaegseid kombeid ja elu-olu. Seejärel said lapsed muuseumiga omal käel tutvuda ja huvi pakkuva kohta rohkem uurida. Kui muuseumi ühes osas oli tiir peale tehtud, suundusime näitusesaali, kus lapsed said lumes möllamise asemel hoopis põrandal suusatada ja tekiliugu lasta. Lapsed said veel omavahel jõudu katsuda ja oakotikestega trikitada.

Lõpetuseks valmistas igaüks endale nööbist ja nöörist vurri. Vurritamise lusti jätkus mõnel veel tagasiteelgi.

Lastele meeldis muuseumiskäik väga ning kindlasti tahame sinna mõnda teise tundi veel minna.

.Õpetaja Kerli Perend

Rohkem pilte vaata siit.