9. kl õpilaste mälestusi möödunud kooliaastatest

  • Meie klass on alati olnud nii korralik, sõnakuulelik ja õpihimuline, et koerused on jäänud tagaplaanile. Esimene lugu, mis meelde tuleb, on järgmine.

Meid hakkas ära tüütama, et oleme nii korralikud ja mõtlesime, et võiks proovida midagi hulljulget, nimelt mõne tunni „üle lasta“. Valisime kunstiõpetuse tunni. Lihtsalt selleks, et ära proovida. Läksime pärast söögivahetundi koolimajast välja. Ega meil kuhugi minna polnudki, nii jalutasime lihtsalt Haanja peal ja istusime noortemaja kõrval pingil ning rääkisime juttu. Kui tagasi jõudsime, oli suur pahandus. Pidime seletuskirja kirjutama ja lubama, et enam kunagi nii ei tee. Siiani oleme lubadusest kinni pidanud.

Naljakaid juhtumisi on olnud ka tundides. Vahel on meie poistel raskusi oma tähelepanu suunamisega. Võiks ju keskenduda tunnitööle, aga aknast välja vaadata või tooliga kõõluda on ka tore. Mõni suudab neid tegevusi isegi korraga teha. Õpetajatele see muidugi ei meeldi. Ühes tunnis juhtus nii, et keelamisest ei piisanud ja õpetaja laksas käega nii kõvasti vastu lauda, et toolil kõõluja oleks peaaegu maha kukkunud ja üks õpilane hüppas ehmatusest püsti. On veel lugusid ahjude otsa ronimisest, aknast välja visatud sokkidest ja paljust muustki, aga jäägu nende meenutamine teiseks korraks.

  • Esimene koolipäev oli küll huvitav ja tore, aga minu jaoks möödus see üsna nõmedalt. Asi oli selles, et umbes poole aktuse ajal hakkas mul halb: ilmselt oli see esimene allergiareaktsioon kooli vastu. Tahtsin kiiresti koju. Teise päeva veetsingi kodus.

Ma ei mäleta, mida me algklassides tegime. Mäletan, et vahetunnid möödusid kas kulli või tagaajamist mängides.

Algklassides õppisime terve nädala ühte ainet, teisel nädalal jälle teist. See tüütas pikapeale ära.

Mäletan, et ühes tunnis lõi õpetaja käega vastu lauda tugeva laksu. Proovisime järele teha, aga see ei õnnestunud kellelgi.

Kui õpetaja tundi hilines, rääkisime, et ta on oma luuaga vastu puud sõitnud ja jääb seetõttu hiljaks.

Mõned õpilased, kes on juba kooli lõpetanud, on öelnud, et nad ei tule enam kunagi siia kooli tagasi. Minul küll sellist tunnet pole. Meil on ju nii tore ja mõnus väike kool, kus, ma arvan, saab targemaks kui suurte klassidega koolides.

  • Mulle pole kunagi meeldinud mõnes tunnis käia. Esimene „üle laskmine“ oli juba I või II klassis. Sellel päeval õppisin ma seletuskirja kirjutama ja aitasin vanaemal rohida. Tunni asemel rohima – seda tempu teeks isegi uuesti, vanade aegade mälestuseks. „Ülelaskmisi“ on olnud teisigi, nii et klassijuhataja hakkas arvama, et kõik mu puudumised, mis langesid kokku ühe teise isiku puudumistega, olid „ülelaskmised“. Nii see muidugi polnud.

Lõbusamaid hetki on kooliaastate jooksul ka olnud. Näiteks see, kui õpetaja laksas käega vastu lauda, nii et terve klass ehmus ja mõni oleks peaaegu toolilt mahagi kukkunud.

  • Mul on meeles, kuidas me 7. klassis sõitsime koos sõbraga treppidest spordimattidega alla. See oli väga lõbus, kuigi saime pärast õpetaja käest pahandada. Tollesama õppeaasta alguses juhtus mul õnnetus. Ühes tunnis käskis õpetaja meil kõndida ümber koolimaja ning sammud ära lugeda, et saaks arvutada, kui pikk see läbitud maa on. Kui jõudsin koolimaja ette, kus on trepp, ei pannud ma seda samme lugedes tähele ning astusin vastu treppi. Lõin pea nii tugevasti ära, et haavast hakkas verd jooksma.
  • Kõige paremini on mul meeles esimene koolipäev, kui tulin õnnelikuna kooli.

Meeles on ka igasugused äpardused: puu otsast alla kukkumine, järelevastamised, kulmu lõhki kukkumine jms. Mõnikord sai teeseldud haigust, et koolist koju jääda. Mäletan ka tutipäevi, mis on olnud toredad. Ühel tutipäeval kukkusin tiiki. Meenub ka see, kuidas ma õpetaja eest ära jooksin.

  • Minul ei ole huvitavaid mälestusi, sest koolis ei juhtu midagi. Üks lugu meenus siiski: see, kuidas ma tooliga trepikäsipuud mööda alla sõitsin.

Olümpiaadid – võimalus ennast proovile panna

Olen õppimist alati oluliseks pidanud ning seetõttu meeleldi aineolümpiaadidel osalenud, et oma teadmisi proovile panna.

Esimest korda käisin matemaatikaolümpiaadil, kui õppisin 5.  klassis. Sellest ajast olen osalenud matemaatikaolümpiaadidel igal aastal.

Kuuendas klassis osalesin inimeseõpetuse olümpiaadil. Maakonnavoorus sain ma 3. koha. Osalesin ka vene keele olümpiaadil, kus jäin esikümnesse.

Kui ma olin seitsmendas klassis, käisin ma geograafia, ajaloo ja bioloogia olümpiaadidel. Bioloogiaolümpiaadi maakonnavoorus jäin ma kuuendale kohale.

Sel aastal käisin eesti keele ja inimeseõpetuse olümpiaadidel. Eesti keele olümpiaadil sain ma 4. koha. Kuna inimeseõpetuse olümpiaadi maakonnavoorus jagasin 1.-2. kohta, siis sain osaleda ka vabariiklikul olümpiaadil.

Olen saanud olümpiaadidelt palju uusi kogemusi ja teadmisi. Kavatsen ka edaspidi olümpiaadidest osa võtta.

Mattias Antsov, 8. klass

Haanja kooli spordipäev

21. mail toimus Haanja kooli spordipäev, kus osales kogu koolipere. Algklassiõpilastel oli 5, suurematel 6 ala: pendelteatejooks, 60 meetri jooks, kross, discgolf, pallivise, palli löömine väravasse. Algklasside õpilaste spordipäev algas 12:45 ja suurte oma tund aega hiljem. Üritus algas rivistusega, esimeseks alaks oli pendelteatejooks. Pärast seda võis iga õpilane valida alade järjekorra. Enamik meie klassi õpilastest alustas 60 meetri jooksuga. Järgmisena läksime discgolfi kettaid viskama, palli lööma, palli viskama ja viimasena krossi jooksma.

Kõige paremini õnnestus minul discgolf: pooled ketastest viskasin korvi. Kuna ilm oli ilus, läks spordipäev korda. Kellel kõik alad tehtud, võis koju minna.

Karl-Markus Hannust, 8. klass

Stiilinädal

Stiilinädal toimus 6.-10. maini. Sel aastal oli see väga värvikas. Mulle meeldis, et nii paljud lapsed võtsid teemapäevadest osa.

Esimene päev oli retrostiilis. Ilmselt oli mindud vanemate ja vanavanemate kappidesse ja välja otsitud kõige vingemad riided. Teine päev ehk kuulsuste päev oli samuti väga huvitav, selleks päevaks oli otsitud endale sarnaste või lemmikkuulsuste kostüümid. Kolmandal päeval oli teemaks „Punk ja rock“ ning mulle meeldis väga, kuidas osad õpetajad ja lapsed näitasid välja oma rockihinge. Neljandal päeval nägime, kes on inglid ja kes deemonid. See oli väga armas päev. Viimase päeva, reede, teema oli „Hipid.“ Sel päeval sai kanda igasuguseid värvilisi asju ja ehtida ennast igasuguste kõlinatega.

Mulle meeldis, et stiilinädalal osalejaid oli nii palju ja seda nauditi väga. Tore oli näha ka õpetajaid kostüümides. Ma loodan, et stiilipäeva traditsioon jätkub ka edaspidi.

 

Katriine Mõttus, 5. klass.

Pildid on  leitavad siit.

Lõbus päev matemaatikaga

Neljapäeval, 16. mail toimus Kuldre koolis lõbus päev matemaatikaga. Meie koolist osalesid neli õpilast ja õpetaja Ülle Mõim.

Kui kohale jõudsime, kogunesime aulasse, kus meid gruppidesse jaotati. Me ei saanud samasse gruppi. Kindlasti arvate, et seal oli hull ajude ragistamine, aga ei. Seal oli seitse töötuba, milleks olid rinnamärgi tegemine, 99math(peastarvutamine), discgolf, toiduainete tundmine, ilmakaared, Eesti kaardi kokkupanemine pusletükkidest, asjade kaalumine tunde järgi. Mulle meeldis näiteks 99math, aga Märdile hoopis rinnamärgi tegemine. Ilmakaarte töötoas pidi otsima aaret. Eesti kaardi pusle oli maakondadest kokku pandud. Toiduaineid oli kakskümmend kaks ja kõige parem tulemus, mis saavutati, oli 21,5.

Päev oli lõbus ja huvitav, nagu oligi lubatud.

 

Hugo Rüütli, Märt Viidu, 4. kl

 

Haanja Kooli direktori käskkirjad (mai 2019)

  • 1. Avaldan kiitust ilusa esinemise eest J. Jaigi nimelisel võru keeles jutustamise päeval 9. mail 2019 Sännas Märt Viidule (I koht) ja Liisbet Rõõmusoksale.

2. Avaldan kiitust väga heade tulemuste eest võrukeelsete kirjatööde “Mino Võromaa 32” võistlusel Katriine Mõttusele (I koht), Aveli Valbile (II koht + eripreemia), Liisbet Rõõmusoksale (III-IV koht), Märt Viidule (eripreemia) ja Kai Liis Kiviseljale (eripreemia).

Tänu õpetaja Kersti Leidile.

  • 1. Avaldan kiitust väga hea tulemuse eest Lisandra Jõgevale Tartu Mänguasjamuuseumi joonistusvõistlusel „Minu mänguasjamuuseum“ (auhinnakategoorias „Parim koolilapsest nukukujutaja“).

Tänu õpetaja Malle Truijale.