2.-3. klassi lastele avanes hea võimalus käia kord kuus Rõuges keraamikatoas voolimas. 18. novembril tegime algust. Mõnele lapsele oli savitöö juba tuttav, kuid osad puutusid sellega kokku esmakordselt. Kõigepealt tutvustas õpetaja Annika savitööks vajalikke nippe ja siis läks töö lahti. Jõudsime valmis teha kolm tööd: kausikese, päkapiku ja kalakujulise aluse. Nüüd tööd kuivavad ja lähevad siis ahju. Järgmisel korral hakkame värvima ja voolime lisaks veel uusi asju. Lapsed olid vaimustuses. Andero arvas, et juba järgmisel päeval võiks tagasi minna.
Õpetaja Alar: 7. klassi õpilased käisid 11. novembril Viljandis klassiekskursioonil. Alustasime sõitu peale lõunasööki. Kuna oli teada, et jõuame tagasi Haanjasse südaööl, oli kokku lepitud, et 7. klassil on järgmisel päeval e-õppepäev. Kokk Ülle tegi üllatuse ning andis meile kaasa järgmise päeva lõunasöögi arvelt pirukaid ja igaühele hurmaa. Sõit Viljandisse ei võtnud kaua aega, sest heas seltskonnas läheb aeg kiiresti.
Kleer: Esimene peatus oli paar kilomeetrit enne Viljandit Johan Laidoneri sünnikohas. Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ja Eesti poliitik. Seal jalutasime ja tegime ilusa grupipildi.
Elo: Käisime lossimägedes. Vaatasime linnuse varemeid. Kõndisime linna peal ringi. Jalutasime Trepimäel. Arutlesime, kuhu Kleer võiks elama minna, kui ta kunagi Viljandisse õppima läheb. Siis läksime sööma.
Liisa: Me käisime söömas Edmundi kohvikus. See oli armas kohvik Viljandi kesklinnas. Me saime kõik istuda pika laua taha. Meile kõikidele toit maitses ja peale söömist läksime poodi.
Katriine: Peale söömist oli ka vaba aega, käisime Uku keskuses, kus kõigil oli võimalus šoppamas käia. Hiljem selgus, et me oleksime saanud seal keskuses kauem olla, kuna plaanitud ekskursioon Ugala teatri lavatagustesse jäi ära.
Kai Liis: Me pidime minema ekskursioonile Ugala teatri lava taha, aga me ei saanud, kuna COVID-19 leviku tõttu olid kehtestatud piirangud ning võõraid ei lubatud lavataguseid piiluma. Teatris kandsime maske. Kuna me jõudsime Ugalasse väga palju varem, siis sõime seal magustoitu ja jalutasime ringi. Arutasime klassikaaslastega, kelleks keegi tahab suurena saada. Imetlesime ühte seina, kuhu olid riputatud Ugala teatri näitlejate pildid. 10 minutit enne etenduse algust läksime saali. Etendus oli väga tore. Vaatasime muusikali „ONCE“.
2.- 8. novembrini oll võro keele nätäl. Tähistimi tuud ka koolin.
4. ja 5. kl latsõ kiroti haikusid võro keele, Võromaa ja kodo kotsilõ. Näide tüü olli koolimajan ka vällä pantu.
Kolmapääväl kävevä 3. ja 4. kl latsõ Ron Enri, Märt, Thea, Erik Hendrik ja Ernst Jaak Võro latsiraamadukogon vahtsõt võrokiilset raamadut „Tsillokõsõ soe jutu“ ette lugõman. Koolilõ kingiti vahtsõnõ lavvamäng „Hummogust õdaguni.“
Neläpääväl tutvusti Kleer ja Katriine võro kiilt latsiaialatsilõ. Pääle neländät tunni võtsõmi Haani rahvamajan vasta küläliisi. Kokkosaamise alostusõs astsõva üles 1. kl latsõ oppaja Anne iistvõtmisel mängulauluga „Mi läämi kaara põimma“, mille võrokiilsit sõnnu kuulsõmi edimest kõrda. Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer tutvust võrokiilsit raamatit ja kõnõl võro keele umaperäst. Lõõtsalugusid mängse Laube Kadri. Saimi ka ütenkuun laulda ja tandsugi lüvvä.
Riide õdagu oll Võron iloõdak, kos tetti kokkovõttit ka võro keele nädälist.
Võro keele nätäl läts kõrda. Aiteh kõigilõ, kes abis olli.
4. novembril peeti Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses Võrumaa laste folklooripäeva. See on pika traditsiooniga ettevõtmine, mille juured ulatuvad aastasse 1988. Kuna paljud meie 1. klassi laste pered tunnevad huvi pärimuskultuuri vastu, otsustasime lastega folklooripäeval osaleda.
Folkloorirühmi oli kokku tulnud 8. Päeva juhatas sisse sabatants ühistantsuna. Seejärel sai iga rühm ettevalmistatud folkloorikavaga üles astuda. Meie esitasime laulumängu „Mi läämi` kaara põimma“. Kutsusime mänguringi ka teised lapsed. Oli väga lõbus.
Peale rühmade esinemist kinnitasime keha ning seejärel siirdusime töötubadesse. Osalesime neljas töötoas: rütm ja liikumine, kamatuba, Urvaste käsitöö ja pokutuba.
Rütmika- ja liikumistoas tantsisime ja mängisime. Kamatoas saime erinevatest viljadest jahvatada kama ja seda siis keefiriga süüa. Käsitöötoas valmistasime võtmehoidjaid. Pokutoas tegime looduslikust materjalist tuulekelli.
Meie päev oli täis pärimuslikku tantsu, mängu, laulu ja meisterdamist. Väga äge!
Folklooripäeva muljeid vahendas õpetaja Anne Heier
Esimese veerandi viimasel päeval, 16. oktoobril otsustasime algklassidega ette võtta õppereisi Pokumaale. Mõtlesime, et mis sügisel tehtud, see kevadel hooleta. Reis toimus KIK-i projekti raames ning õppeprogrammi nimi oli sel korral “Õuesõppemängud talumaastikul”.
Kui eelmisel õppekäigul olid mitmed õpilased haiged, siis seekord läksime välja pea täies koosseisus. Edgar Valteri loomingust inspireeritud Pokumaal ootas meid väga vahva giid, kes tegi meile esmalt ringkäigu põhimajas. Lapsed said rohkem teada Edgar Valteri elust, loomingust, piirkonna loodusest ja pokudest. Omanäoline maja pakkus lastele üllatusi ja toredaid avastusi, samuti äratundmisrõõmu.
Pärast mõnusat ja sooja toasolemist, saime teha väikse tiiru karges, kuid päikselises looduses. Õpilased said mõned vahvad ideed, kuidas mängida siis, kui mänguasju parasjagu käepärast pole. Laste vaieldamatu lemmik oli tokisaia küpsetamine lõkkel. Perenaine oli pärmitaina varem valmis teinud ning lapsed said selle oma kätega ümber toki panna ja ise lõkkel valmis küpsetada. Koos tassi sooja teega maitses see tõesti imehästi. Nii mitmedki ütlesid, et tahavad seda kodus koos perega järele proovida.
Tagasiteel tegime kiire peatuse Tamme-Lauri tamme juures, et kontrollida, kas kõik meie lapsed ikka mahuvad ümber puu seisma. Mahtusid! Bussis küsitud tagasisidest jäid kõrvu sõnad: “Äge! Vahva! Tokisai oli megahea! Tore! Lahe maja!”
Pildilist ülevaadet meie reisist saab vaadata kooli kodulehel (haanja.edu.ee) galeriist. Aitäh Pokumaa pererahvale sooja vastuvõtu eest! Aitäh meie tublidele lastele, kes on toredad reisikaaslased, head kuulajad, uudishimulikud ja loova mõtlemisega.
1. Avaldan kiitust väga heade tulemuste eest Võru maakonna noorkotkaste ja kodutütarde orienteerumisvõistlusel 14. oktoobril 2020 Umbsaares järgmistele õpilastele:
Märt Viidu I koht
Hugo Rüütli II koht
Katriine Mõttus IV koht
Haanja rühm – üldarvestuses I koht.
2. Avaldan kiitust väga heade tulemuste eest Võrumaa koolinoorte orienteerumise meistrivõistlustel 14. oktoobril 2020 Umbsaares järgmistele õpilastele:
Märt Viidu II koht
Mati Kukk I koht
Katriine Mõttus III koht
Andrika-Anete Sok ja Sädeli Säde (paaris) II koht
Alus: võistluste protokoll
Tänu rühmajuht Kadri Partsile.
Urmas Veeroja
Haanja Kooli direktor
2.
Haanjas 16. november 2020. a nr 2-8/8
Avaldan kiitust väga heade tulemuste eest 14. novembril Võrus toimunud noorkotkaste ja kodutütarde kabe- ja malevõistlusel järgmistele õpilastele:
Täheli Noormaa – I koht males
Lisandra Jõgeva – III koht kabes
Rühmadevaheline võistlus kabes – II koht (Andrika-Anete Sok, Lisandra Jõgeva, Marti Kukk, ja Kusti Järg)
Rühmadevaheline võistlus males – IV koht (Märt Viidu, Täheli Noormaa, Sädeli Säde ja Hugo Rüütli)
Meie, 9. kl õpilased korraldasime 5. oktoobril koolis õpetajate päeva. Päev algas nii, et kõigepealt korraldasime aktuse, kus lugesime luuletusi ja tänasime õpetajaid. Peale aktust läksid õpetajad Haanja noortemajja. Meie hakkasime tunde andma. Meil polnud päris tunnid, vaid hoopis töötoad. Mina olin filmivaatamise töötoa juht, aga meil olid veel mängimise, kahootide ja kunsti töötoad ning üllatustund. Meid abistasid Rõuge valla noorsootöötajad Kerli Pärnapuu ja Kirke Saarnits. Kõik läks hästi, oli huvitav teistmoodi koolipäev. Meie ja kõik õpilased jäime rahule.
10.-13. septembrini toimunud Euroopa muinsuskaitsepäevade peateema oli tänavu haridus. Muinsuskaitsepäevade raamesse olid põimitud Eesti mõisakoolid 100 juubeliüritused. Ettevõtmises lõi kaasa ka meie Rogosi mõis. Mõisamajas on kooliharidust antud 1934. aastast. Kooliõpilastele jäi paraku möödunud õppeaasta mõisahoones viimaseks. Küll aga toimetab õppehoones lasteaiarühm.
10. septembril toimus 6.-9. klassi õpilastele matk mööda hariduse radu. Tee viis endistesse haridusega seotud paikadesse: Kriguli, Pütsepa. Kui matka alguses pidime trotsima vihma ja tundus, et ilmataat on meile selja pööranud, siis peagi toimus ilmarindel muutus meile sobilikus suunas. Kuni teekonna lõpuni saatis meid soe päikesepaiste.
Koolide asukohta tähistavate kivide juures jagati mälestusi aegadetagusest koolielust.
11. septembril sai 4. klass, kus suurem osa õpilastest pärineb Rogosi mõisa lähiümbrusest, osa ajalootunnist Rogosi mõisas. Giid Kerli Pärnapuu kõneles elust-olust mõisa ajal. Huvipakkuvad olid sajanditagused kooliga seotud väljapanekud muuseumitoas.
12. septembril toimus võrukeelse raamatu „Ruusmäe lätsi jutuq“ II osa esitlus. Ruusmäe kooli endise eesti ja võru keele õpetaja Helve Otsa ammune unistus, saada kaante vahele õpilaste murdekeelsed kirjatööd, sai teoks. Õpetaja Helvele oli suureks toeks endine algklasside õpetaja Leili Org. Rahalise poole pealt aitasid projekte kirjutada MTÜ Ruusmäe Noorteklubi eestvedajad.
Raamatu illustratsioonid on pärit viimasel neljal aastal mõisahoones õppinud lastelt.
Raamatu esitlusüritusel astusid pillilugudega üles paikkonna õpilased: Endla, Ernst Jaak, Erik Hendrik, Richard.
13. septembril peeti mõisa siseõuel sügislaata. Seoses vanavanemate päevaga andsid koolilapsed mõisa õuel väikese kontserdi.
Mõisakool on koolilaste jaoks tänaseks päevaks minevik, kuid mõisa tegevustes jäävad nad ikka kaasa lööma.
Ülemaailmne koristuspäev sai alguse aastal 2008, kui tublid eestlased algatasid aktsiooni „Teeme Ära“, mille eesmärgiks oli koristada meie kodumaad. Kaks aastat tagasi ehk aastal 2018 muutuski üritus juba ülemaailmseks. Tänaseks on sellega liitunud 180 riiki ning üritust aitavad korraldada 21 miljonit vabatahtlikku üle kogu maailma.
Meie koolis oli koristuspäev neljapäeval, 24. septembril. Rühmadesse jagatud õpilased koristasid neile määratud piirkondi koolimaja lähiümbruses ja Haanja külas.
Liisa, 7. kl: Meie koristasime teeääri koolimajast Suure Muna kohvikuni ja tagasi. Prahti oli vähe. Ilmselt oli keegi juba prügi korjanud, aga võib ka olla, et inimesed on muutunud korralikumaks ja ei viskagi enam prahti maha. Käisime ka Suure Muna kohvikus jäätist söömas.
Andrika-Anete, 6. kl: Korjasime prügi Haanja noortemaja ning bussipeatuse ümbrusest. Prahti oli palju, eriti pisiprügi nagu suitsukonid ja korgid. Leidsime ka noortemaja katuselt pudenenud tükke.
9. kl tüdrukud riisusid koolimaja ees olevalt muruplatsilt lehti, poisid korjasid murdunud oksi ja tegid muid töid.
Meie õpilased said osa ka 2019. aastal loodud aktsioonist „Digital Cleanup Day“ ehk digitaalne koristuspäev. Aktsiooni eesmärgiks on teadvustada digiprügi olemust: mis on digiprügi, miks on vaja digikoristada ning mis juhtub siis, kui me ei digikorista. Selleks kuulasid kõik meie kooli õpilased sellekohast loengut. Tegime selgeks, kus on päriselt need andmed, mis on „pilve peal“ ning kui palju see tegelikult meie planeeti reostab. Loengu lõpus said õpilased võimaluse ka päriselt digikoristada oma kasutajakontosid ning isiklikke nutiseadmeid. Oma panusest andsime teada aktsiooni kodulehel (digital.worldcleanupday.org) selleks loodud vormi kaudu.
Sügise sünnipäev on alati tore aeg. Siis on lauad lausa lookas igasuguste aiasaaduste all. Koolis jätkus tegemist koguni kolmeks päevaks. Usinalt vaadati üle peenramaad ja keldrid ning valiti, mida põnevat näitusele tuua. Agaramad olid algklasside lapsed, ka õpetajad ja muu koolirahvas aitasid omalt poolt kaasa. Aknalaudadele kogunes kõikvõimalikke aedvilju: hiigelsuuri ja väikesi, põnevate kujudega, eriliste värvidega ja… Kui vanemate klasside õpilased olid kõik söödava puhastanud ja tükeldanud, kogunes laua ümber lõbusasti sumisev seltskond kogu seda kraami maitsma. Muljed olid kõhtu täitvad.
