Reedel, 2. juunil oli 9. kl õpilastel eesti keele lõpueksam, ülejäänud Haanja kooli õpilaste päev möödus matkates. Matkasime mööda Haanja maratoni radasid. Peatusime viivuks imelises Vaskna turismitalus, kust suundusime mööda Vaskna järve äärt lõpp-peatusesse. Lõpuks grillisime viinereid, leiba, tomatit, kurki ja muidugi ei puudunud vahukommid.
Kokku sai matkatud 11 km. Oli tore päev!
Õpetaja Kadri Parts
20. mai on rahvusvaheline mesilaste päev. Selle tähistamiseks korraldab Eesti meepealinna Karksi-Nuia Kultuurikeskus luulevõistlusi, mille teemaks on mesilased, mesinikud, mesi ja kõik mesindusega seonduv. Tänavuaastasel Mesilaste päeva luulevõistlusel osalesid ka meie kooli õpilased. Kui žürii oli oma otsuse teinud, selgus, et kaks meie kooli õpilast olid saanud võistlusel väga hea tulemuse: Elo Sarik saavutas 7.-9. kl arvestuses I koha luuletusega „Mesilase elu“. Ta sai ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mesinduse eriala eriauhinna. Liisbet Rõõmusoksa võrukeelne luuletus „Mehilädse mi man“ tunnistati parimaks murdekeelseks luuletuseks. Käisime 19. mail Karksi-Nuia Kultuurikeskuses toimunud tunnustussündmusel, kus võitjad said tänukirjad ja meened ning võimaluse esitada kokkutulnutele oma luuletusi .
Oli tore ja meeldejääv päev.
Õpetaja Kersti Leit
4. -6. klassi õpilastel algas 19. mai juba varakult – asuti teele Tallinna poole. Kauaoodatud ja planeeritud kevadreis võis alata. Teekond Tallinnasse kulges mõnusas meeleolus ja vajalik sirutuspaus toimus tund enne Tallinnat Tikupoistes.
Esimeseks oli planeeritud SkyPark´i külastus, kus õpilased said 3 tundi aega veeta batuudi- ja mängukeskuses ning teaduskeskuses. Aeg möödus kiirelt, kuid hüppamine ja aktiivne liikumine oli mõnusalt väsitav. Päev jätkus kohapeal maitsva lõunasöögiga. Seejärel ootas meid ees sõit vaaterattaga T-1 keskuse katusel. Kuigi nii mõnelegi tundus vaateratas hirmutav ja veidi kõhedusttekitav, siis tegelikult olid kõik väga rahul ning kauneid vaateid Tallinnale soosis päikseline ja selge taevaga ilm.
Aeg Tallinnas lõppes tunnikesega Ülemiste keskuses.Tagasi Haanja kooli juurde jõudsime 20.30, kus nii mõnegi päev jätkus veel NK/KT laagris.
Mõned õpilaste mõtted päeva kohta:
Aitäh lapsevanem Triinu Tintsole, kes meiega kaasa tuli.
Õpetaja Kerli Perend
Rohkem pilte saab vaadata siit
18. lehekuu pääväl toimusi Sännä kultuurimõisan neläs Juhan Jaigi nimeline võrokiilne jutupäiv.
Päävä algusõn jutust Jansonsi Silvi luu “Kuis Mesimoka Taavet Viirapalo säniga kokko saije”, miä kokko säet Juhan Jaigi “Kaarnakivi II” põhal. Mi koolist kävevä kõnõlõman Rõõmusoksa Robin ja Liisbet.
Robin jutust Rüütli Hugo kirotõdu jutu „Kuis mu vanaimä kahru näkk“, Liisbet esit Sinisalu Katre luu „14-aastadsõ elost“.
Kokko oll 20 kõnõlõjat katsast Vana-Võromaa latsiaiast ja koolist.
Leidi Kersti, võro keele oppaja
Maaeluministeerium on aastaid rahastanud ja teinud õpilastele tasuta kättesaadavaks muuseumide haridusprogrammid, kus teemaks Eesti toit ja toidu tervislikkus. Kasutasime meiegi soodsat võimalust, et külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmes. Programm kandis pealkirja „Milleks muna?“. Selle käigus uurisime kodulindude metsikuid sugulasi ja erinevaid kodulinde: kanasid, parte, hanesid, vutte. Saime teada, miks kana tukkudes õrrelt alla ei kuku. Sobitasime tutvust muuseumis elavate päris lindudega. Veendusime, et haned on väga sotsiaalsed ja häälekad.
Põhjalikumalt uurisime muna ehitust ja selle koostist. Õppeprogramm tipnes omleti valmistamisega pardi ja vuti munast, millega õpilased said suurepäraselt hakkama.
Õpilased jäid õppekäiguga väga rahule. Pärastised muljed ja kogemused oli järgmised. Nagu linnud kitsas puuris olemine on omal nahal läbi proovitud ja tunne oli ebamugav. Nüüd on olemas oskus lugeda munal ja munakarbil olevaid märgistusi ning teadmine, et munakoor on tegelikult poorne. Jaanalinnu muna on ikka tõesti suur. Pardi- ja vutimunast iseküpsetatud omlett oli maitsev. Muuseumi eksponaatidest köitsid tähelepanu sea topis, väärarengutega linnud ja vanaaegne kombain. Väga maitsev oli kohapeal pakutud lõunasöök. Liikumisrada õues pakkus lusti ja andis kehale külmas ilmas sooja.
Õppekäigu muljeid vahendasid õpetajad Kerli Perend, Anne Heier ja Annika Paavel’
Rohkem pilte saab vaadata siit.
20. märtsil käisid 4.-8. klassi õpilased tehnoloogiaõpetuse tunni raames Kaldemäe külas vanade mootorrataste muuseumis. Nägime erinevaid masinaid, lippe, ordeneid ning vimpleid. Saime teada palju uut ja huvitavat ajaloolistest masinatest, invaautost ja mootorratastest.
Mõnus oli ka jalutuskäik muuseumisse ja tagasi.
8. klassi õpilased.
Neljapäeval, 16. märtsil toimus Vastseliina Gümnaasiumis maakondlik 3. klassidele suunatud ettelugemise võistlus „Kolmas loeb“. Võistlus oli pühendatud Eno Raua 95. sünniaastapäevale ja sellest tulenevalt loeti ette katkendeid Eno Raua teostest. Haanja Kooli esindas ja tegi kiiduväärt etteaste Pihla Viidu. Ta luges katkendi Eno Raua raamatust „Naksitrallid“. Pihla pälvis žüriilt kuulamapaneva lugeja tiitli. Õpilastel oli tore võimalus lisaks ettelugemisele ka paberist järjehoidja (hiireke) valmis meisterdada. Oli hariv ja huvitav võistluspäev.
Õpetaja Anne Heier
Rohkem pilte vaata siit
13. märtsil toimus 1.-3. klassi õpilaste kunstitund Vana-Võromaa Kultuurikojas, kus osalesime programmis “Rahvariided”. Muuseumiõpetaja Lagle Lindenberg viis läbi kaasahaarava ja mitmekülgse koolitunni. Lapsed alustasid kalapüügivõistlusega ning tuletasid meelde vana mängu “Kaldal-vees”. Järgnevalt saadi teada, kuidas vanasti rahvariideid kanti, millest need tehti ja millised mustrid erinevates piirkondades levinud on. Samuti rääkis õpetaja lastele, kuidas vanasti lõngu värviti ja eestlaste kindakudumise traditsioonidest. Saadud uued teadmised olid põnevad ja silmaringi avardavad. Programm lõppes vahva meisterdusega. Lapsed said valida nuku või ussi meisterdamise vahel, järgides töö kujundamisel kindlat mustrit (rütmi).
Õpetaja Kerli Perend
Rohkem pilte vaata siit
10. märtsi imeilusa päikeselise talvepäeva veetsid 1.- 3. klassi õpilased RMK Pähni Külastuskeskuse matkaradadel. Sügavas lumes, teadagi, on saabastes sumpamine raske. Seetõttu saime jalga räätsad. Ega räätsade jalga saamine ja nendel liikumine esialgu kuigi lihtne polnud, kuid tasapisi harjusime.
Matkarajal uudistasime loomade tegevusjälgi, mida oli kerge pehmelt, sillerdavalt lumevaibalt märgata. Nii jäid silma ühest veekogust teise liikunud mingi käpajäljed, üle männinoorendiku jalutanud põdra ja metskitse sõrajäljed, puude vahel hüpelnud nirgi pisikesed käpajäljed.
Matkarajal kohtusime „tulnukaga“, milleks osutus Soome kunstiõpilaste poolt loodus- ja tehismaterjalist valmistatud neljajalgne sarviline kuju.
Peale tunniajalist räätsamatka tegime külastuskeskuses väikese söögipausi ning seejärel asusime tagasiteele. Rõuges tegime peatuse, et käia uurimas, milline näeb vesioinas talvel välja. Müttamine läbi paksu koheva lume polnud küll kerge, kuid oli vaeva väärt, sest vesioina tekitatud jääskulptuurid olid imelised.
Õppematkast kokkuvõtet tehes jäid kõlama märksõnad äge, põnev, huvitav. Kindel on, et see matk ei jää viimaseks.
Meie õppekäiku rahastati KIKi projektist ning see oli õpilastele tasuta. Aitäh õpetaja Leelo Viidule ja õpetaja Kadri Juhansonile, kes KIKi projekte taotleda aitavad ja aruandlusega tegelevad.
Õpetajad Anne Heier ja Annika Paavel
Rohkem pilte vaata siit
Seekordne õppereis Tartusse 9. veebruaril viis meid Vanemuise väiksesse majja muusikaetendust vaatama ning loodusmajja. Muusikaetendus oli nagu muusikatund, kus esialgu tutvustati orkestripille ja nende rolli etenduses ning seejärel esitati varjuteatrina Sergei Prokofjevi muusikaline muinasjutt „Peeter ja Hunt“. Kas sina tead, kuidas kõlab oboe või klarnet või mida tähendab varjuteater? Meie teame.
Peale etendust suundusime Tartu loodusmajja, kus 1.- 3. klass osales õppeprogrammis „Lemmikloomad“ ning 4.- 6. klass õppeprogrammis “Eesti metsade imetajad”. 1.-3. klass tutvus loodusmajas elava loomaperega. Nii kohtuti näiteks küülikute, laborirottide, tšintšiljade, deegude, kilpkonnade, sisiprussakate, viirpapagoide ning paljude teiste eksootiliste koduloomadega. Lastele õpetati, kes on lemmikloomad, millised on nende harjumused ja vajadused. Ühtlasi saadi teada, kuidas hoolitseda erinevate loomade eest, õpiti loomi vaatlema ja kirjeldama. Eriti menukas oli loomade söötmine ning nende paitamine. Vapramad võtsid pihku nii raagritsikaid kui prussakaid.
4.- 6. klassi õpilastele meeldis, et nad said erinevaid loomanahku katsuda; mõnel hakkas surnud loomadest ka kahju. Programmi käigus tutvuti lisaks loomanahkadele ka loomade luude ja väljaheidetega. Programm oli õpetlik ja mitmekesine. Õpilaste lemmikosa oli ringkäik loodusmajas, millest eriliselt meeldejääv oli lemmikloomade ruum. Tähelepanu köitsid raagritsikad ja vöötorav. Julgemad said peos hoida ka prussakaid ja jahumardikaid. Õpilaste jaoks oli uus teadmine, et kilpkonn hammustab ning võib elada väga vanaks.
Õpilaste üldine arvamus oli, et õppekäik oli väga äge. Õpetajad olid sama meelt. Suur tänu Kultuuriranitsa programmile, millest tasuti etenduse piletid ja meie koolile, kes aitas katta sõidukulud.
Muljeid vahendasid õpetajad Annika Paavel, Kerli Perend ja Anne Heier
Rohkem pilte vaata siit
haanjakooliajaleht.wordpress.com 