Laste jõulupuu

Juba kolmandat aastat said inglitest ehted ning lõi särama Haanja kooli ja lasteaia laste jõulupuu.

Traditsiooniliselt on igal aastal inglipuul oma sõnum. Selle aasta märksõnaks oli “AUSTUS”. Jõulupuule inglit meisterdades sai igaüks mõelda, palju ta austab iseennast ning kelle ja mille vastu ta tunneb austust.

Mida austus üldse tähendab? Vale on väita, et me tunneme austust siin maailmas kõige vastu. Miski sees ütleb, et austus on eelkõige lugupidamine või on see pigem meile antud võimalus tunnetada oma piire, iseenda olemust ning väärtustada end sellisena, nagu me oleme. Suhtudes iseendasse austusega, saame austusega suhtuda ka teistesse. Alusta iseendast!

Pidevas ajapuuduses ja kiirustades on meil pea mõtteid täis ning meil ei olegi aega märgata ja tunda seda tunnet. Laste jõulupuud jäi meenutama igale osalejale antud puidust süda sõnumiga “Austan ennast ja teisi”. 

Enel Irves

Rohkem pilte vaata siit

Kadrikarneval-klassiõhtu

Kadrilaupäeval toimus 1.-3. klassi õpilastel klassiõhtu-karneval. Kooli tuldi juba hommikul kostüümides. Pärast tunde hakkas pidu pihta ühises pidulauas. Kodust oli kaasa toodud  soolast ja  magusat näksimist Lisaks ka aed-  ja puuvilju. Järgnes enese näitamine kostüümis ja tutvustamine. Õpetaja Anne oli  ette valmistanud lustaka kadrikommete tutvustuse. Kostüümides lastest said kadrid ja ülejäänud kehastasid pererahvast, kellele külla tuldi. Koos sai laulda,  mõistatusi mõistatada, tantsida ja mängida.  Pidu kujunes nii lustakaks, et kõrvalruumidest ilmus välja pealtvaatajaidki.                   

Muljed meie peost: see oli äge, teeme veel,

head näksid ja meeldis koos söömine,

tantsimine ei meeldinud,

meeldis tantsida,

kõva lärm ja hea tuju.

Õpetaja Helve Kukk

Rohkem pilte vaata siit

Savitöö Rõuges

2.-3. klassi lastele avanes hea võimalus käia kord kuus Rõuges keraamikatoas voolimas. 18. novembril tegime algust. Mõnele lapsele oli savitöö juba tuttav, kuid osad puutusid sellega kokku esmakordselt. Kõigepealt tutvustas õpetaja Annika savitööks vajalikke nippe ja siis läks töö lahti. Jõudsime valmis teha kolm tööd: kausikese, päkapiku ja kalakujulise aluse. Nüüd tööd kuivavad ja lähevad siis ahju. Järgmisel korral hakkame värvima ja voolime lisaks veel uusi asju. Lapsed olid vaimustuses. Andero arvas, et juba järgmisel päeval võiks tagasi minna.

Õpetaja Helve Kukk

Võro keele nätäl

2.- 8. novembrini oll võro keele nätäl. Tähistimi tuud ka koolin.

4. ja 5. kl latsõ kiroti haikusid võro keele, Võromaa ja kodo kotsilõ. Näide tüü olli koolimajan ka vällä pantu.

Kolmapääväl kävevä 3. ja 4. kl latsõ Ron Enri, Märt, Thea, Erik Hendrik ja Ernst Jaak Võro latsiraamadukogon vahtsõt võrokiilset raamadut „Tsillokõsõ soe jutu“ ette lugõman. Koolilõ kingiti vahtsõnõ lavvamäng „Hummogust õdaguni.“

Neläpääväl tutvusti Kleer ja Katriine võro kiilt latsiaialatsilõ. Pääle neländät tunni võtsõmi Haani rahvamajan vasta küläliisi. Kokkosaamise alostusõs astsõva üles 1. kl latsõ oppaja Anne iistvõtmisel mängulauluga „Mi läämi kaara põimma“, mille võrokiilsit sõnnu kuulsõmi edimest kõrda.  Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer tutvust võrokiilsit raamatit ja kõnõl võro keele umaperäst. Lõõtsalugusid mängse Laube Kadri. Saimi ka ütenkuun laulda ja tandsugi lüvvä.

Riide õdagu oll Võron iloõdak, kos tetti kokkovõttit ka võro keele nädälist.

Võro keele nätäl läts kõrda. Aiteh kõigilõ, kes abis olli.

Võro keele oppaja Leidi Kersti

Pilte kae siist

Õpetajate päev koolis

Meie, 9. kl õpilased korraldasime 5. oktoobril koolis õpetajate päeva. Päev algas nii, et kõigepealt korraldasime aktuse, kus lugesime luuletusi ja tänasime õpetajaid. Peale aktust läksid õpetajad Haanja noortemajja. Meie hakkasime tunde andma. Meil polnud päris tunnid, vaid hoopis töötoad. Mina olin filmivaatamise töötoa juht, aga meil olid veel mängimise, kahootide ja kunsti töötoad ning üllatustund. Meid abistasid Rõuge valla noorsootöötajad Kerli Pärnapuu ja Kirke Saarnits. Kõik läks hästi, oli huvitav teistmoodi koolipäev. Meie ja kõik õpilased jäime rahule.

 Jack Koemets, 9. kl

Rohkem pilte vaata siit

Mõisakoolid 100

10.-13. septembrini toimunud Euroopa muinsuskaitsepäevade peateema oli tänavu haridus. Muinsuskaitsepäevade raamesse olid põimitud Eesti mõisakoolid 100 juubeliüritused. Ettevõtmises lõi kaasa ka meie Rogosi mõis. Mõisamajas on kooliharidust antud 1934. aastast. Kooliõpilastele jäi paraku möödunud õppeaasta mõisahoones viimaseks. Küll aga toimetab õppehoones lasteaiarühm. 

10. septembril toimus 6.-9. klassi õpilastele matk mööda hariduse radu. Tee viis endistesse haridusega seotud paikadesse: Kriguli, Pütsepa. Kui matka alguses pidime trotsima vihma ja tundus, et ilmataat on meile selja pööranud, siis peagi toimus ilmarindel muutus meile sobilikus suunas. Kuni teekonna lõpuni saatis meid soe päikesepaiste. 

Koolide asukohta tähistavate kivide juures jagati mälestusi aegadetagusest koolielust.

11. septembril sai 4. klass, kus suurem osa õpilastest pärineb Rogosi mõisa lähiümbrusest, osa ajalootunnist Rogosi mõisas. Giid Kerli Pärnapuu kõneles elust-olust mõisa ajal. Huvipakkuvad olid sajanditagused kooliga seotud väljapanekud muuseumitoas.

12. septembril toimus võrukeelse raamatu „Ruusmäe lätsi jutuq“ II osa esitlus. Ruusmäe kooli endise eesti ja võru keele õpetaja Helve Otsa ammune unistus, saada kaante vahele õpilaste murdekeelsed kirjatööd, sai teoks. Õpetaja Helvele oli suureks toeks endine algklasside õpetaja Leili Org. Rahalise poole pealt aitasid projekte kirjutada MTÜ Ruusmäe Noorteklubi eestvedajad. 

Raamatu illustratsioonid on pärit viimasel neljal aastal mõisahoones õppinud lastelt.

Raamatu esitlusüritusel astusid pillilugudega üles paikkonna õpilased: Endla, Ernst Jaak, Erik Hendrik, Richard.

13. septembril peeti mõisa siseõuel sügislaata. Seoses vanavanemate päevaga andsid koolilapsed mõisa õuel väikese kontserdi.

Mõisakool on koolilaste jaoks tänaseks päevaks minevik, kuid mõisa tegevustes jäävad nad ikka kaasa lööma.

Mõisakooli õpetaja Anne Heier

Ülemaailmne koristuspäev meie koolis

Ülemaailmne koristuspäev sai alguse aastal 2008, kui tublid eestlased algatasid aktsiooni „Teeme Ära“, mille eesmärgiks oli koristada meie kodumaad. Kaks aastat tagasi ehk aastal 2018 muutuski üritus juba ülemaailmseks. Tänaseks on sellega liitunud 180 riiki ning üritust aitavad korraldada 21 miljonit vabatahtlikku üle kogu maailma.

Meie koolis oli koristuspäev neljapäeval, 24. septembril. Rühmadesse jagatud õpilased koristasid neile määratud piirkondi koolimaja lähiümbruses ja Haanja külas.

Liisa, 7. kl: Meie koristasime teeääri koolimajast Suure Muna kohvikuni ja tagasi. Prahti oli vähe. Ilmselt oli keegi juba prügi korjanud, aga võib ka olla, et inimesed on muutunud korralikumaks ja ei viskagi enam prahti maha. Käisime ka Suure Muna kohvikus jäätist söömas.

Andrika-Anete, 6. kl: Korjasime prügi Haanja noortemaja ning bussipeatuse ümbrusest. Prahti oli palju, eriti pisiprügi nagu suitsukonid ja korgid. Leidsime ka noortemaja katuselt pudenenud tükke.

9. kl tüdrukud riisusid koolimaja ees olevalt muruplatsilt lehti, poisid korjasid murdunud oksi ja tegid muid töid.

Meie õpilased said osa ka 2019. aastal loodud aktsioonist „Digital Cleanup Day“ ehk digitaalne koristuspäev. Aktsiooni eesmärgiks on teadvustada digiprügi olemust: mis on digiprügi, miks on vaja digikoristada ning mis juhtub siis, kui me ei digikorista. Selleks kuulasid kõik meie kooli õpilased sellekohast loengut. Tegime selgeks, kus on päriselt need andmed, mis on „pilve peal“ ning kui palju see tegelikult meie planeeti reostab. Loengu lõpus said õpilased võimaluse ka päriselt digikoristada oma kasutajakontosid ning isiklikke nutiseadmeid. Oma panusest andsime teada aktsiooni kodulehel (digital.worldcleanupday.org) selleks loodud vormi kaudu.

Õpetajad Alar Voomets, Kersti Leit

Rohkem pilte vaata siit

Sügise sünnipäev

Sügise sünnipäev on alati tore aeg. Siis on lauad lausa lookas igasuguste aiasaaduste all. Koolis jätkus tegemist koguni kolmeks päevaks. Usinalt vaadati üle peenramaad ja keldrid ning valiti, mida põnevat näitusele tuua. Agaramad olid algklasside lapsed, ka õpetajad ja muu koolirahvas aitasid omalt poolt kaasa. Aknalaudadele kogunes kõikvõimalikke aedvilju: hiigelsuuri ja väikesi, põnevate kujudega, eriliste värvidega ja…  Kui vanemate klasside õpilased olid kõik söödava puhastanud ja tükeldanud, kogunes laua ümber  lõbusasti sumisev seltskond kogu seda kraami maitsma. Muljed olid kõhtu täitvad.

Õpetaja Helve Kukk

Rohkem pilte vaata siit

„Mino Võromaa“ 33. võistlus

Tänavune võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa“oli juba 33. Ka meie kooli õpilased võtsid sellest osa. Oleme osalenud juba 1996/97. õppeaastast ning alati on meie õpilased saanud sellel võistlusel häid tulemusi.

Seekord saatsin võistlusele 8 tööd ja 5 nendest said kas auhinnalise koha või eripreemia.

Tulemused olid järgmised:

4.-6. kl vanuserühm

3.-4. koht Liisbet Rõõmusoks „Jutt kavalast rebäsest ja sulatsõst“

Hugo Rüütli „ Kuis mu vanaimä kahru näkk“

Tarkusõpreemiä sai Kleer Vodi jutu „Raamat ja aoleht“ eest.

Vällämõtõlusõpreemiä anti Märt Viidu jutule „ Vigurinõ lugu Võro liinast“.

7.-9. kl vanuserühm

  1. koht Aveli Valb „Saapa-Elviine“

Parimad tööd pannakse Võru Instituudi kodulehele („Koolioppusõ“ alla). Kogumik parimate töödega antakse välja peale 35. võistlust. Võru Instituut lubas parimaid ka tänada, kui eriolukord seda võimaldab.

 

Tänan kõiki, kes võrukeelseid töid kirjutasid! Olite tublid!

Võru keele õpetaja Kersti Leit

 

Huvitav projektiüritus

Rahvusvaheline ViSEneti projekt on suunatud inimestele, kes on huvitatud oma kogukonna arendamisest ja hoidmisest, nii et selle algupärasus ei kaoks. Projekt pakub ka õppimise võimalust neile, kes soovivad omandada uusi oskusi ja teadmisi ning jagada kogemusi. Eesti tasandil keskendutakse projektis Lahemaa ja Rõuge valla kogukondadele. (Mägede Hääl 2019 12. september)

4.-5. veebruaril oli Haanja kooli 8. ja 9. kl õpilastel võimalus ViSEneti projekti raames vastu võtta külalisi Lahemaalt. Meil olid ülesanded omavahel jagatud: Markus ja Sanel viisid läbi paar tutvumismängu ning vastasid külaliste küsimustele kogukonna elu kohta. Esimesel päeval korraldasime ka konverentsi. Mina valmistasin rahvamaja konverentsi jaoks ette ja mind aitasid Kirke Lee ning Eleanora. Nemad kaunistasid 4. veebruari õhtul ka saali kontserdi jaoks. Aveli tööks oli nende kahe päeva jooksul toimunu filmimine. Ürituse eestvedajaks oli Kirke Saarnits, kes aitas alati, kui mingi probleem tekkis.

Esimese päeva õhtul peale kontserti läksid meie külalised Vaskna turismitallu ööbima. Meie ööbisime Haanja noortemajas. Järgmisel päeval näitasime külalistele Haanja vaatamisväärsusi.

Peale lõunat sõitsid külalised tagasi Lahemaale.

Oli tore üritus. Jääme ootama uusi kohtumisi.

Kokkuvõtte üritusest tegi Rachel Soo, 9. kl