Koolis käis Psühhobuss

Teisipäeval, 17 jaanuaril käis Haanja koolis Psühhobuss. Kahe koolitunni vältel räägiti 7.-9. klassi õpilastele aju tööst ja sellest, kui oluline on uni.

Meile räägiti, kui vajalik on õppimine. Saime teada, et kodus õppimisel tuleks eelistada kindlat asukohta ja kindlat kellaaega, et aju saaks sellega harjuda. Une kohta saime teada, et uni on teismelistele väga oluline ja on võimalik välja arvutada kellaaeg, millal magama minna, et hommikul oleks kerge ning värske ärgata. Kõige naljakam asja juures oli aga see, et Psühhobuss ei olegi buss: teadmisi jagasid psühholoogia eriala üliõpilased.

Kusti Järg, 8. kl

Muuseumihariduse õppepäev õpetajatele

Jõulude eel, 22.12.22 käisime Haanja Kooli personaliga Tartus külastamas erinevaid muuseume. Teemaks oli muuseumiharidus ja kohalik ajalugu. Direktor Saskia Sadrak-Tammes ja õpetaja Annika Paavel jagasid Erasmus+ projekti raames Kreekas koolitusel „Museum Walks: integrating local history in your classroom“ õpitut. Oli igati meeleolukas ja põnev päev. Külastasime Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi, Tartu Mänguasjamuuseumi, Tartu Ülikooli Botaanikaaeda ja Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi. Õpetajad õppisid palju ja saatsid jõuluhõngulisest Tartust ühiselt ja rõõmsalt teele raske 2022. aasta.

Direktor Saskia Sadrak-Tammes

I trimestri koostöötunnid

Käesoleva õppeaasta üks eesmärke on olnud koostöö nii õpetajate kui ka erinevate ainete vahel. I trimestril on seda üleskutset aktiivselt järgitud ning allpool ongi lühikesed kokkuvõtted toimunud koostöötundidest.

3.10 

Matemaatika ja keemia ühistund toimus 7.- ja 8. klassi õpilastele. Tunni teemaks oli lahuse massiprotsendi arvutamine. 7. klassis keemiatunde küll pole, kuid protsendi arvutamisega on nemadki varem kokku puutunud. 8. klassi õpilased lahendasid ülesande selleks ettenähtud valemiga, 7. klass kasutas protsendi leidmiseks matemaatikas õpitud protsendi leidmise põhimõtteid. Kokkuvõtteks pidid mõlemad klassid sama vastuse, lihtsalt lahenduskäik oli erinev. 

14.10 

Inglise keele – loodusõpetuse ühises tunnis said neljanda klassi õpilased korrata päikesesüsteemi. Tunnis tuli püsivalt olla “oma” Päikese ja Kuu vahel, joonistada ümber Päikese orbiidid, asetada planeedid õigetesse kohtadesse, lisada nende eesti- ning ingliskeelsed nimetused, liikuda planeetide kombel pööreldes ja tiireldes, uurida Star Chart äpi abil taevast ning lõpuks räppida planeetide laulu saatel.

04. 11

9. kl oli kirjanduse ja vene keele koostöötund, mille teemaks oli loodusluule. Loeti ja kuulati Ernst Enno,Villem Grünthal-Ridala ja Igor Severjanini luulet. Rühmatööna tõlgiti Severjanini luuletust „Toila“. Tõlketöös osalesid ka õpetajad Kersti ja Veera. Hiljem sai luuletust poeedi tõlkes lugeda ning oma tõlkega võrrelda. Igor Severjanin oli Vene tunnustatud luuletaja, kes sidus oma elu ja loomingu pikkadeks aastateks Eestiga ning kirjutas luuletusi Eestimaa kaunist loodusest.

07. 11

Muusika ja eesti keele koostöötund 4. klassile. Õppematerjalides oli suurepärane võimalus lõimida omavahel teema “Arvamuse avaldamine ja põhjendamine” ning H. Elleri looming. Tunni käigus kuulati/vaadati erinevaid näiteid Elleri “Koidust”, mille kohta õpilased pidid avaldama põhjendatud arvamust. Samuti tutvuti helilooja endaga ja tema muu loominguga. Tunni lõpuks joonistasid kõik tema portree. Koduse tööna jäi lastel koostada erinevatest pillidest minientsüklopeedia, mille eest said nad hinde mõlemasse õppeainesse. 

21.11

Ajaloo ja matemaatika koostöötund 5. klassile. Teemaks ajajoon, eKr, pKr,  matemaatilised arvutused/tehted seoses ajaloosündmustega. Kõigepealt ajajoone seletamine ja joonistamine  koos mõistetega eKr ja pKr.  Seos matemaatika ja ajalooga: Miks on ajaloos vaja osata arvutada? Mida saame läbi matemaatiliste tehete arvutada?  Teine pool tunnist huvitavate ajaloofaktidega seotud arvutusülesannete lahendamine.   

22.11 toimus koostöötund 1.-2. klassile. Õpetajad Annika ja Kerli lõimisid omavahel  matemaatika ja kunstiõpetuse. Teemaks oli geomeetria. Kõigepealt tuletati meelde tasapinnaliste kujundite nimetused ning seejärel asusid õpilased joonestama ja planeerima. Harjutati sirkliga joonestamist. Tunni lõpuks valmis õpilastel pilt geomeetrilistest kujunditest.

22.11 toimus koostöötund 9. klassile keemias ja kunstiõpetuses. Teemaks oli ehitusmaterjalid. Tunni alguses sai iga õpilane loosi tahtel ehitusmaterjali, mille kohta tuli koostada tutvustav plakat endale sobivas veebikeskkonnas. Tunni lõpuks ´´ehitasid`´ õpilased informatiivse plakati. Õpilased jäid tunniga rahule ning ootavad järgmist korda. 

23.11 toimus koostöötund 3. klassile matemaatikas ja kunstiõpetuses. Tunni eesmärk oli arendada laste loovust numbripiltide kaudu ja kinnistada peast liitmise oskust. Kuna maad kattis äsja sadanud lumevaip, otsustasime seekord õues tunni läbi viia ja lumele joonistamist proovida. Pliiatseid asendasid suusakepid. Pildid numbrijänestest ja -lilledest tulid põnevad. Peastarvutamine ja vastuste väljendamine kehakeeles, et külmapoistele vastu hakata, pakkus lusti. Sära õpilaste silmis püsis  tunni lõpuni.   

Pilte koostöötundidest saab vaadata siit

Algklasside klassiõhtu

Reedel, 18. novembril toimus 1.-3. klassi klassiõhtu koos peredega. Silmas pidades äsja möödunud isadepäeva ja kohe-kohe saabuvat rahvusvahelist meestepäeva, pöörasime enam tähelepanu isadele. Pühendasime neile väikese etteaste, kus pillilugusid esitasid Luise Maria, Aksel ja Pihla, lühinäidendi kandsid ette Jakob ja Elias ning kõigi laste osavõtul kõlas luuletus isast.
Suurema osas ajast aga mängisime ja tantsisime koos emade, isade, õdede ja vendadega. Nii said meelde tuletatud ja lustitud ringmängulaulude saatel nagu „Kaks sammu sissepoole“, „Lapaduu“ jt. Palju elevust tekitasid võistlusmängud, kus ühel pool emad tüdrukutega ja vastaspoolel isad poistega. Ja mis oleks üks klassiõhtu ilma „Pikknina“ ja toolimänguta!
Aeg lendas kiiresti. Peale kolme tundi koos tegutsemist hakkasime kodu poole sättima. Elevust aga jätkus kauemaks.

Õpetajad Anne Heier ja Annika Paavel

Rohkem pilte saab vaadata siit

Algklasside teadmuspäev Vastseliinas

17. novembril, presidendi üleskutsel ka uudishimupäeval,  kutsusid Vastseliina Gümnaasiumi klassiõpetajad külla Võrumaa koolide 1.-3. klassi õpilasi. Juba 5. korda toimuvale teadmuspäevale kogunesid 3-liikmelised (igast algklassist üks õpilane) võistkonnad 10 koolist. Oma oskusi ja teadmisi sai proovile panna magneti tegemise, kama, võlupliiatsi töötoas, QR-koodi jahil ja põgenemistoas. Päeva lõpus said kõik osalejad väikese meene ja tänukirja. Lastele meeldis kogu päev ja nad olid imestunud, kuidas kolm tundi nii kiiresti möödus. Suur tänu korraldajatele!

Õpetaja Kerli Perend

Rohkem pilte saab vaadata siit

Võro keele nätäl

7.-13. novembrini oll 17. võro keele nätäl, mida mi ka koolin tähistimi. Tõõsõpääväl, edimädse tunni algusõn, loeti klassõn ette mi kooli latsi töid, mis olliva kirotõdu „Mino Võromaa“ jaos ja ilmusõ vahtsõn kogomigun „Mino Võromaa 35“.
Kolmapääväl kävevä Rõõmusoksa Liisbet ja Vodi Õnnõlõim latsiaian võro kiilt tutvustaman. Olõmi sääl käunü egäl aastal.
Võro keelen ettelugõmise võistlusõst „Kullõ, ma loe sullõ!“ võtsõva ossa Meldre Noelle Adele, Meldre Jakob Aron ja Rõõmusoksa Robin.
Neläpääväl andsõ 4. ja 5. klassilõ võro keele tunni latsõvanõmb Rõõmusoksa Triin, kes kõnõl hingiaost.
Riide oll Võro Instituudin latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie vahtsõ kogomigu „Mino Võromaa 35“ ettenäütämine. Sääl omma viimädse viie aasta parõmba tüü. Mi latsi töid om sääl 21. Parõmba kirotaja omma Rõõmusoksa Liisbet (4 tüüd) ja Vodi Kleer (3 tüüd). Hää kirotaja oll ka Valbi Aveli (4 tüüd).
Näüdäti ka vahtsõt võrokiilset Tähekeist, mis om joba katõkümnes. Sääl om seen Erik Hendriku kirotõt jutukõnõ „Mille punnpaabu kõtt om verrev?“
Eelmidse aasta parõmbide töie sean oll Rõõmusoksa Liisbeti kirotõt näütemäng „Võro keele nätal“, mille 8. kl opilasõ Võro Instituudin ka ette kandsõva (kae piltõ).
Aiteh kõigilõ, kes võro keele nädälit kõrraldada aviti ja ossa võtsõ!

Võro keele oppaja Leidi Kersti

Koodinädal Haanja Koolis

17. – 20. oktoobrini toimus Haanja Koolis CodeWeek – tõlkes koodinädal. ELi programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi algatus, mille eesmärk on õpetada inimestele lõbusal ja kaasahaaraval viisil programmeerimist ja digitaalset kirjaoskust. Teisipäeva hommikul toimus kogu kooliperele ühine kooditund, kus tutvustati CodeWeek´i üldiselt ning igaüks sai proovida nutiseadmes mängida lihtsat programmeerimismängu. Kogu nädala jooksul kasutasid õpetajad erinevates ainetundides hariduslikke roboteid – Ozobot, BeeBot, MakeyMakey. Muusikatunnis said 4, 7. ja 8. klass proovida MakeyMakey abil klaverit ning bongot mängida. BeeBot´i abil lahendasid 1. – 4. klassi õpilased erinevaid matemaatika ülesandeid. Nädala populaarseim robot oli Ozobot, mille abil eesti keeles otsiti liitsõnu ja tuletisi, keemias ühendati valemeid ja nimetusi, matemaatikas lahendati erinevaid matemaatilisi tehteid. Samuti kasutati Ozoboti roboteid inglise keele, ajaloo  ja kunstiõpetuse tundides. Kõik õpilased said tutvuda erinevate hariduslike robotitega ning õpetajad võtsid üleskutsest aktiivselt osa. Koolitundi toovad need kindlasti elevust ja vaheldust ning eesmärk on, et olemasolevad töövahendid leiaksid rakendust ka väljaspool koodinädalat ning tooksid programmeerimise algtõed õpilastele lähemale.

Aitäh kõigile aktiivselt kaasa löömast!

Õpetaja Kerli Perend

Rohkem pilte saab vaadata kodulehelt: https://photos.app.goo.gl/Vj52Q3hyNc4KFpwZ6

Mõtteid õpetajate päevast ja õpetaja ametist

Elo: 5. septembril oli meie koolis õpetajate päev. Meie, üheksandikud, asendasime sellel päeval õpetajaid. Valmistasime ette tunnid ja ka aktuse. Hiljem saime õpetajatelt palju tänusõnu ilusa ja hinge mineva aktuse eest. Pärast aktust saatsime õpetajad värskelt ahjust tulnud kringlit sööma.
Õpetajaks olemise kohta kogesime erinevat: keda ei võetud tõsiselt, sest tegelikult oli ta jätkuvalt õpilane, kelle tunnis ei suudetud otsustada, mis multikat pärast tunnitööd vaadata. Kuna olin 4. klassi õpetaja, siis oleksin tahtnud isegi rohkem erinevates klassides tunde anda, et saada kogemusi. Üldiselt oli tunde anda üpris tore ja ka need tunnid, mis mul olid 4. klassiga, ei muutunud õnneks üksluiseks, vaid nad kõik olid isemoodi huvitavad. 
Kui me pärast oma klassiga arutasime, kas keegi tahab ka tulevikus õpetajaks saada, siis ükski ei taha kohe kindlasti õpetajaks saada. See on aus. Õpetaja roll nõuab väga palju ettevalmistamist ja oskust ennast kehtestada. Kuigi me keegi pole õpetaja ametist enam eriti vaimustuses, arvan, et see oli väga hea ja palju juurde andev kogemus. Teame nüüd, millega peavad tegelema õpetajad iga päev ja terve õppeaasta. Nüüd oskame rohkem väärtustada seda tänuväärset tööd, ja neid kes seda teevad.


Katriine: Lähenesime sel aastal õpetajatele pühendatud aktusele teistmoodi. Salvestasime eelnevalt õpetajatest videod, kus õpilased iseloomustasid meie õpetajaid. Tore oli õpetajaid näha naermas ja aktust nautimas. Õpetaja rollis olles ja selleks ette valmistades tuli oma mugavustsoonist välja tulla. Tänan
õpetajaid, et nad suudavad seda igapäevaselt teha. Mulle meeldis olla õpetaja. Sa saad enda teadmisi ju teistele edasi anda ja arutleda erinevate teemade üle, mis omakorda ka harib ja õpetab sind. Õpilastele tuleb ju ka erinevalt läheneda ja selle väljamõtlemine, kuidas kellelegi,
on paras pähkel. Mina kindlasti nautisin seda tööd.


Kertu: Saime üheks päevaks proovida õpetajate ametit ja ka seda, kas see amet üldse sobiks meile? See päev oli kõige rohkem pühendatud muidugi meie armsatele õpetajatele, et ka nemad saaksid ühe päeva puhata ja seda lihtsalt nautida. Arvan, et meil läks õpetamise töö hästi, kuigi õpilased olid meid harjunud õpilastena nägema, mitte õpetajatena. Kõigil õpilastel
oli tore ja ka üheksandikel oli üks huvitav päev.


Kai Liis: Minu arvates on õpetajate päev selline sündmus, mida kõik õpilased ootavad esimesest klassist peale.  Ma ise ka ootasin, et saaksin olla õpetaja. Kõik tundub ju nii põnev ja lõbus, aga samas selle kõige korraldamine enam nii lõbus polegi. Ikka on hirm, et midagi
ära unustad, kas kõige peale oleme ikka mõelnud ja kas lõpuks kukub nii välja, nagu oli planeeritud. Päev oli väga lõbus ja põnev, aga õpilasi klassis kontrolli all hoida polegi nii kerge, kui
tundub. Oli õpilasi, kellel ei olnud asju kaasas, siis tuli jooksvalt kohe midagi uut välja mõelda. Osalt on õpetaja amet väga põnev, aga samas on ka õpetaja amet hirmu tekitav – kuidas hakkama saada.


Liisa: Arvan, et õpetaja amet on üks tähtsamaid ameteid maailmas, kuna ilma kooli ja õppimiseta me hakkama ei saa. Väiksena arvasin, et õpetajate päev on lihtsalt üks tore päev, kus üheksandikud saavad tunde anda. Nüüd saan aru, et see on hea võimalus õpetajate tööd tundma õppida ja aktusel 9. klassi poolt õpetajaid ka tänada. Nüüd õpetajana sain aru, kui palju peavad õpetajad tegelikult tööd tegema. Aga samas kogesin, et see on ka täitsa tore amet – mõned tunnid olid lõbusad ja ma nautisin tunniandmist. Igatahes arvan, et meie kooli õpetajad on tõesti ägedad inimesed, nende kõigiga on alati tore rääkida ja õppida ja tänu nendele olen saanud rohkem teadmisi.

Karjäärinõustamise töötuba

6. oktoobril oli Haanja kooli 8. ja 9. klassi õpilastel võimalus osaleda töötoas, mida juhatas Anneli Piigli.
Alguses tutvustasime ennast, öeldes oma nime ja sama algustähega ameti, näiteks Andri – arhitekt. Seejärel räägiti, kuidas teha edasi õppimiseks valik – kutsekool või gümnaasium. Saime teada, kui tähtis on valikute tegemisel õige info olemasolu. Tegime ka erinevaid teste.
Oli huvitav ja kasulik töötuba.

Hugo Rüütli, 8. kl