Elo: 5. septembril oli meie koolis õpetajate päev. Meie, üheksandikud, asendasime sellel päeval õpetajaid. Valmistasime ette tunnid ja ka aktuse. Hiljem saime õpetajatelt palju tänusõnu ilusa ja hinge mineva aktuse eest. Pärast aktust saatsime õpetajad värskelt ahjust tulnud kringlit sööma.
Õpetajaks olemise kohta kogesime erinevat: keda ei võetud tõsiselt, sest tegelikult oli ta jätkuvalt õpilane, kelle tunnis ei suudetud otsustada, mis multikat pärast tunnitööd vaadata. Kuna olin 4. klassi õpetaja, siis oleksin tahtnud isegi rohkem erinevates klassides tunde anda, et saada kogemusi. Üldiselt oli tunde anda üpris tore ja ka need tunnid, mis mul olid 4. klassiga, ei muutunud õnneks üksluiseks, vaid nad kõik olid isemoodi huvitavad.
Kui me pärast oma klassiga arutasime, kas keegi tahab ka tulevikus õpetajaks saada, siis ükski ei taha kohe kindlasti õpetajaks saada. See on aus. Õpetaja roll nõuab väga palju ettevalmistamist ja oskust ennast kehtestada. Kuigi me keegi pole õpetaja ametist enam eriti vaimustuses, arvan, et see oli väga hea ja palju juurde andev kogemus. Teame nüüd, millega peavad tegelema õpetajad iga päev ja terve õppeaasta. Nüüd oskame rohkem väärtustada seda tänuväärset tööd, ja neid kes seda teevad.
Katriine: Lähenesime sel aastal õpetajatele pühendatud aktusele teistmoodi. Salvestasime eelnevalt õpetajatest videod, kus õpilased iseloomustasid meie õpetajaid. Tore oli õpetajaid näha naermas ja aktust nautimas. Õpetaja rollis olles ja selleks ette valmistades tuli oma mugavustsoonist välja tulla. Tänan
õpetajaid, et nad suudavad seda igapäevaselt teha. Mulle meeldis olla õpetaja. Sa saad enda teadmisi ju teistele edasi anda ja arutleda erinevate teemade üle, mis omakorda ka harib ja õpetab sind. Õpilastele tuleb ju ka erinevalt läheneda ja selle väljamõtlemine, kuidas kellelegi,
on paras pähkel. Mina kindlasti nautisin seda tööd.
Kertu: Saime üheks päevaks proovida õpetajate ametit ja ka seda, kas see amet üldse sobiks meile? See päev oli kõige rohkem pühendatud muidugi meie armsatele õpetajatele, et ka nemad saaksid ühe päeva puhata ja seda lihtsalt nautida. Arvan, et meil läks õpetamise töö hästi, kuigi õpilased olid meid harjunud õpilastena nägema, mitte õpetajatena. Kõigil õpilastel
oli tore ja ka üheksandikel oli üks huvitav päev.
Kai Liis: Minu arvates on õpetajate päev selline sündmus, mida kõik õpilased ootavad esimesest klassist peale. Ma ise ka ootasin, et saaksin olla õpetaja. Kõik tundub ju nii põnev ja lõbus, aga samas selle kõige korraldamine enam nii lõbus polegi. Ikka on hirm, et midagi
ära unustad, kas kõige peale oleme ikka mõelnud ja kas lõpuks kukub nii välja, nagu oli planeeritud. Päev oli väga lõbus ja põnev, aga õpilasi klassis kontrolli all hoida polegi nii kerge, kui
tundub. Oli õpilasi, kellel ei olnud asju kaasas, siis tuli jooksvalt kohe midagi uut välja mõelda. Osalt on õpetaja amet väga põnev, aga samas on ka õpetaja amet hirmu tekitav – kuidas hakkama saada.
Liisa: Arvan, et õpetaja amet on üks tähtsamaid ameteid maailmas, kuna ilma kooli ja õppimiseta me hakkama ei saa. Väiksena arvasin, et õpetajate päev on lihtsalt üks tore päev, kus üheksandikud saavad tunde anda. Nüüd saan aru, et see on hea võimalus õpetajate tööd tundma õppida ja aktusel 9. klassi poolt õpetajaid ka tänada. Nüüd õpetajana sain aru, kui palju peavad õpetajad tegelikult tööd tegema. Aga samas kogesin, et see on ka täitsa tore amet – mõned tunnid olid lõbusad ja ma nautisin tunniandmist. Igatahes arvan, et meie kooli õpetajad on tõesti ägedad inimesed, nende kõigiga on alati tore rääkida ja õppida ja tänu nendele olen saanud rohkem teadmisi.
haanjakooliajaleht.wordpress.com 