Tere, sügis!

Sügis on viljarikas ja väga kaunis oma värvikirevas rüüs. Käisime klassiga seda kõike imetlemas ja uudistamas meie koristajatädi Urve aias. Mesilasedki ei suutnud sellele lilleilule vastu panna. Pidime ettevaatlikud olema.

Möödaminnes kostitasime porganditega hobuseid.

Nädal enne kalendrisügise saabumist korraldasime koos lasteaiaga näituse „Sügise erilised“. Vaatamiseks oli toodud erilisi aedvilju ning haruldasi sügislilli ja aiasaadusi.

Sügise sünnipäeval, 23. septembril lõikusime näitusele toodud aedviljad piduroogadeks ja lasime hea maitsta. 


Ruusmäe maja õpilased

Advertisements

Tore teatriskäik

Neljapäeval, 26. septembril külastasid Haanja kooli kuuenda, kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased Võru Kandles Rakvere teatri etendust “Järgmine peatus : Kosmos”.

Etenduses oli peategelaseks teismeline poiss, kelle vanemad olid lahutatud ja kes pole veel elus oma kohta leidnud. Ühel päeval kohtub poiss veidrikuga ja algavad seiklused, mis viivad poisi teisele planeedile.

Mõned muljed vaadatust :

“Etendus oli kaasahaarav ja noortepärane ning meeldis meile.”

“Etendus oli tore, naljakas ja huvitav.”

Kadri Leies, 8. klass

Võru maakonna aasta õpetaja tunnustusüritus

Kolmapäeval, 25. septembril  tunnustas Võrumaa Arenduskeskus Haanja rahvamajas maakonna silmapaistvaid haridustöötajaid.
Meie koolist pälvisid tunnustuse järgmised töötajad:

Anne Heier – Võru maakonna aasta klassiõpetaja nominent 2019
Kadri Parts – Võru maakonna aasta põhikooliõpetaja nominent 2019
Liivia Horn – Võru maakonna aasta tugispetsialisti nominent 2019

Õnnitleme!

Haanja koolipere

Uus õppeaasta- juba alanud!

2. septembril toimus Haanja rahvamajas Haanja kooli tarkusepäeva aktus. 1. klassi astus 5 rõõmsameelset ja ootusärevat õpilast, kes said kätte oma esimese õpiku, aabitsa ning palju-palju lilli.

Pärast pidulikku aktust mindi koolimajja, kus tehti kauaaegse treeneri ja õpetaja Harri Neeme mälestuspingi juures koolipere ühispilt. Järgnesid klassijuhatajatunnid, kus anti kätte õpikud ning söödi jäätist.

Esimene koolipäev möödus ruttu, koju saadi juba kell 12.

Ilusat alanud kooliaastat kogu kooliperele!

8. klassi õpilased

1. klassi õpilased aktusel
Koolipere tarkusepäeval

9. kl õpilaste mälestusi möödunud kooliaastatest

  • Meie klass on alati olnud nii korralik, sõnakuulelik ja õpihimuline, et koerused on jäänud tagaplaanile. Esimene lugu, mis meelde tuleb, on järgmine.

Meid hakkas ära tüütama, et oleme nii korralikud ja mõtlesime, et võiks proovida midagi hulljulget, nimelt mõne tunni „üle lasta“. Valisime kunstiõpetuse tunni. Lihtsalt selleks, et ära proovida. Läksime pärast söögivahetundi koolimajast välja. Ega meil kuhugi minna polnudki, nii jalutasime lihtsalt Haanja peal ja istusime noortemaja kõrval pingil ning rääkisime juttu. Kui tagasi jõudsime, oli suur pahandus. Pidime seletuskirja kirjutama ja lubama, et enam kunagi nii ei tee. Siiani oleme lubadusest kinni pidanud.

Naljakaid juhtumisi on olnud ka tundides. Vahel on meie poistel raskusi oma tähelepanu suunamisega. Võiks ju keskenduda tunnitööle, aga aknast välja vaadata või tooliga kõõluda on ka tore. Mõni suudab neid tegevusi isegi korraga teha. Õpetajatele see muidugi ei meeldi. Ühes tunnis juhtus nii, et keelamisest ei piisanud ja õpetaja laksas käega nii kõvasti vastu lauda, et toolil kõõluja oleks peaaegu maha kukkunud ja üks õpilane hüppas ehmatusest püsti. On veel lugusid ahjude otsa ronimisest, aknast välja visatud sokkidest ja paljust muustki, aga jäägu nende meenutamine teiseks korraks.

  • Esimene koolipäev oli küll huvitav ja tore, aga minu jaoks möödus see üsna nõmedalt. Asi oli selles, et umbes poole aktuse ajal hakkas mul halb: ilmselt oli see esimene allergiareaktsioon kooli vastu. Tahtsin kiiresti koju. Teise päeva veetsingi kodus.

Ma ei mäleta, mida me algklassides tegime. Mäletan, et vahetunnid möödusid kas kulli või tagaajamist mängides.

Algklassides õppisime terve nädala ühte ainet, teisel nädalal jälle teist. See tüütas pikapeale ära.

Mäletan, et ühes tunnis lõi õpetaja käega vastu lauda tugeva laksu. Proovisime järele teha, aga see ei õnnestunud kellelgi.

Kui õpetaja tundi hilines, rääkisime, et ta on oma luuaga vastu puud sõitnud ja jääb seetõttu hiljaks.

Mõned õpilased, kes on juba kooli lõpetanud, on öelnud, et nad ei tule enam kunagi siia kooli tagasi. Minul küll sellist tunnet pole. Meil on ju nii tore ja mõnus väike kool, kus, ma arvan, saab targemaks kui suurte klassidega koolides.

  • Mulle pole kunagi meeldinud mõnes tunnis käia. Esimene „üle laskmine“ oli juba I või II klassis. Sellel päeval õppisin ma seletuskirja kirjutama ja aitasin vanaemal rohida. Tunni asemel rohima – seda tempu teeks isegi uuesti, vanade aegade mälestuseks. „Ülelaskmisi“ on olnud teisigi, nii et klassijuhataja hakkas arvama, et kõik mu puudumised, mis langesid kokku ühe teise isiku puudumistega, olid „ülelaskmised“. Nii see muidugi polnud.

Lõbusamaid hetki on kooliaastate jooksul ka olnud. Näiteks see, kui õpetaja laksas käega vastu lauda, nii et terve klass ehmus ja mõni oleks peaaegu toolilt mahagi kukkunud.

  • Mul on meeles, kuidas me 7. klassis sõitsime koos sõbraga treppidest spordimattidega alla. See oli väga lõbus, kuigi saime pärast õpetaja käest pahandada. Tollesama õppeaasta alguses juhtus mul õnnetus. Ühes tunnis käskis õpetaja meil kõndida ümber koolimaja ning sammud ära lugeda, et saaks arvutada, kui pikk see läbitud maa on. Kui jõudsin koolimaja ette, kus on trepp, ei pannud ma seda samme lugedes tähele ning astusin vastu treppi. Lõin pea nii tugevasti ära, et haavast hakkas verd jooksma.
  • Kõige paremini on mul meeles esimene koolipäev, kui tulin õnnelikuna kooli.

Meeles on ka igasugused äpardused: puu otsast alla kukkumine, järelevastamised, kulmu lõhki kukkumine jms. Mõnikord sai teeseldud haigust, et koolist koju jääda. Mäletan ka tutipäevi, mis on olnud toredad. Ühel tutipäeval kukkusin tiiki. Meenub ka see, kuidas ma õpetaja eest ära jooksin.

  • Minul ei ole huvitavaid mälestusi, sest koolis ei juhtu midagi. Üks lugu meenus siiski: see, kuidas ma tooliga trepikäsipuud mööda alla sõitsin.

Olümpiaadid – võimalus ennast proovile panna

Olen õppimist alati oluliseks pidanud ning seetõttu meeleldi aineolümpiaadidel osalenud, et oma teadmisi proovile panna.

Esimest korda käisin matemaatikaolümpiaadil, kui õppisin 5.  klassis. Sellest ajast olen osalenud matemaatikaolümpiaadidel igal aastal.

Kuuendas klassis osalesin inimeseõpetuse olümpiaadil. Maakonnavoorus sain ma 3. koha. Osalesin ka vene keele olümpiaadil, kus jäin esikümnesse.

Kui ma olin seitsmendas klassis, käisin ma geograafia, ajaloo ja bioloogia olümpiaadidel. Bioloogiaolümpiaadi maakonnavoorus jäin ma kuuendale kohale.

Sel aastal käisin eesti keele ja inimeseõpetuse olümpiaadidel. Eesti keele olümpiaadil sain ma 4. koha. Kuna inimeseõpetuse olümpiaadi maakonnavoorus jagasin 1.-2. kohta, siis sain osaleda ka vabariiklikul olümpiaadil.

Olen saanud olümpiaadidelt palju uusi kogemusi ja teadmisi. Kavatsen ka edaspidi olümpiaadidest osa võtta.

Mattias Antsov, 8. klass