Laste jõulupuu

Juba kolmandat aastat said inglitest ehted ning lõi särama Haanja kooli ja lasteaia laste jõulupuu.

Traditsiooniliselt on igal aastal inglipuul oma sõnum. Selle aasta märksõnaks oli “AUSTUS”. Jõulupuule inglit meisterdades sai igaüks mõelda, palju ta austab iseennast ning kelle ja mille vastu ta tunneb austust.

Mida austus üldse tähendab? Vale on väita, et me tunneme austust siin maailmas kõige vastu. Miski sees ütleb, et austus on eelkõige lugupidamine või on see pigem meile antud võimalus tunnetada oma piire, iseenda olemust ning väärtustada end sellisena, nagu me oleme. Suhtudes iseendasse austusega, saame austusega suhtuda ka teistesse. Alusta iseendast!

Pidevas ajapuuduses ja kiirustades on meil pea mõtteid täis ning meil ei olegi aega märgata ja tunda seda tunnet. Laste jõulupuud jäi meenutama igale osalejale antud puidust süda sõnumiga “Austan ennast ja teisi”. 

Enel Irves

Rohkem pilte vaata siit

Võro keele nätäl

2.- 8. novembrini oll võro keele nätäl. Tähistimi tuud ka koolin.

4. ja 5. kl latsõ kiroti haikusid võro keele, Võromaa ja kodo kotsilõ. Näide tüü olli koolimajan ka vällä pantu.

Kolmapääväl kävevä 3. ja 4. kl latsõ Ron Enri, Märt, Thea, Erik Hendrik ja Ernst Jaak Võro latsiraamadukogon vahtsõt võrokiilset raamadut „Tsillokõsõ soe jutu“ ette lugõman. Koolilõ kingiti vahtsõnõ lavvamäng „Hummogust õdaguni.“

Neläpääväl tutvusti Kleer ja Katriine võro kiilt latsiaialatsilõ. Pääle neländät tunni võtsõmi Haani rahvamajan vasta küläliisi. Kokkosaamise alostusõs astsõva üles 1. kl latsõ oppaja Anne iistvõtmisel mängulauluga „Mi läämi kaara põimma“, mille võrokiilsit sõnnu kuulsõmi edimest kõrda.  Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer tutvust võrokiilsit raamatit ja kõnõl võro keele umaperäst. Lõõtsalugusid mängse Laube Kadri. Saimi ka ütenkuun laulda ja tandsugi lüvvä.

Riide õdagu oll Võron iloõdak, kos tetti kokkovõttit ka võro keele nädälist.

Võro keele nätäl läts kõrda. Aiteh kõigilõ, kes abis olli.

Võro keele oppaja Leidi Kersti

Pilte kae siist

Võrumaa laste folklooripäev

4. novembril peeti Antsla Kultuuri- ja  Spordikeskuses Võrumaa laste folklooripäeva. See on pika traditsiooniga ettevõtmine, mille juured ulatuvad aastasse 1988. Kuna paljud meie 1. klassi laste pered tunnevad huvi pärimuskultuuri vastu, otsustasime lastega folklooripäeval osaleda.

Folkloorirühmi oli kokku tulnud 8. Päeva juhatas sisse sabatants ühistantsuna. Seejärel sai iga rühm ettevalmistatud folkloorikavaga üles astuda. Meie esitasime laulumängu „Mi läämi` kaara põimma“. Kutsusime mänguringi ka teised lapsed. Oli väga lõbus. 

Peale rühmade esinemist kinnitasime keha ning seejärel siirdusime töötubadesse. Osalesime neljas töötoas: rütm ja liikumine, kamatuba, Urvaste käsitöö ja pokutuba.

Rütmika- ja liikumistoas tantsisime ja mängisime. Kamatoas saime erinevatest viljadest jahvatada kama ja seda siis keefiriga süüa. Käsitöötoas valmistasime võtmehoidjaid. Pokutoas tegime looduslikust materjalist tuulekelli.

 Meie päev oli täis pärimuslikku tantsu, mängu, laulu ja meisterdamist. Väga äge!

Folklooripäeva muljeid vahendas õpetaja Anne Heier 

Rohkem pilte vaata siit

Ülemaailmne koristuspäev meie koolis

Ülemaailmne koristuspäev sai alguse aastal 2008, kui tublid eestlased algatasid aktsiooni „Teeme Ära“, mille eesmärgiks oli koristada meie kodumaad. Kaks aastat tagasi ehk aastal 2018 muutuski üritus juba ülemaailmseks. Tänaseks on sellega liitunud 180 riiki ning üritust aitavad korraldada 21 miljonit vabatahtlikku üle kogu maailma.

Meie koolis oli koristuspäev neljapäeval, 24. septembril. Rühmadesse jagatud õpilased koristasid neile määratud piirkondi koolimaja lähiümbruses ja Haanja külas.

Liisa, 7. kl: Meie koristasime teeääri koolimajast Suure Muna kohvikuni ja tagasi. Prahti oli vähe. Ilmselt oli keegi juba prügi korjanud, aga võib ka olla, et inimesed on muutunud korralikumaks ja ei viskagi enam prahti maha. Käisime ka Suure Muna kohvikus jäätist söömas.

Andrika-Anete, 6. kl: Korjasime prügi Haanja noortemaja ning bussipeatuse ümbrusest. Prahti oli palju, eriti pisiprügi nagu suitsukonid ja korgid. Leidsime ka noortemaja katuselt pudenenud tükke.

9. kl tüdrukud riisusid koolimaja ees olevalt muruplatsilt lehti, poisid korjasid murdunud oksi ja tegid muid töid.

Meie õpilased said osa ka 2019. aastal loodud aktsioonist „Digital Cleanup Day“ ehk digitaalne koristuspäev. Aktsiooni eesmärgiks on teadvustada digiprügi olemust: mis on digiprügi, miks on vaja digikoristada ning mis juhtub siis, kui me ei digikorista. Selleks kuulasid kõik meie kooli õpilased sellekohast loengut. Tegime selgeks, kus on päriselt need andmed, mis on „pilve peal“ ning kui palju see tegelikult meie planeeti reostab. Loengu lõpus said õpilased võimaluse ka päriselt digikoristada oma kasutajakontosid ning isiklikke nutiseadmeid. Oma panusest andsime teada aktsiooni kodulehel (digital.worldcleanupday.org) selleks loodud vormi kaudu.

Õpetajad Alar Voomets, Kersti Leit

Rohkem pilte vaata siit

Sügise sünnipäev

Sügise sünnipäev on alati tore aeg. Siis on lauad lausa lookas igasuguste aiasaaduste all. Koolis jätkus tegemist koguni kolmeks päevaks. Usinalt vaadati üle peenramaad ja keldrid ning valiti, mida põnevat näitusele tuua. Agaramad olid algklasside lapsed, ka õpetajad ja muu koolirahvas aitasid omalt poolt kaasa. Aknalaudadele kogunes kõikvõimalikke aedvilju: hiigelsuuri ja väikesi, põnevate kujudega, eriliste värvidega ja…  Kui vanemate klasside õpilased olid kõik söödava puhastanud ja tükeldanud, kogunes laua ümber  lõbusasti sumisev seltskond kogu seda kraami maitsma. Muljed olid kõhtu täitvad.

Õpetaja Helve Kukk

Rohkem pilte vaata siit

Teadlaste öö

Aastaid oleme Teadlaste Öö festivali raames teadmisjanuliste õpilastega käinud Tartus. Seekord otsustasime Põlva kasuks. Põlva Kool osales esimest aastat festivali programmis. 

Et hoida ennast ja teisi, panime koolimajja sisenedes maskid ette ning seejärel siirdusime teadusteatrit vaatama. Teadusteatri katseid korraldasid õpilased ja need olid väga põnevad. Kõige kõvema aplausi pälvis õhupallide trikk, kus suur hulk õhupalle topiti väiksesse kasti. Õhupallid mahtusid kasti seetõttu, et need muutusid kastis oleva väga külma vedellämmastiku tõttu väikeseks. Pärast paisutati soojapuhuri abil õhupallid taas suureks.

Põnevust pakkusid ka füüsika töötoad, seenenäitus, kivimid ja mineraalid ning turvavöö katse, kuid vaieldamatuteks lemmikuteks kujunesid katsed alkoprillidega ning jäätise valmistamise töötuba.

Kahjuks ei pääsenud me mitmesse põnevasse töötuppa, sest sinna oli  vajalik teha eelregistreerimine, millest meie ei teadnud.

Meie teadusöö lõpetas samuti teadusteater, täis põnevust ja sära.

Teadust käisid otsimas ja muljeid jagasid Endla, Juhan, Elo, Andero, Märt, Sädeli, Kristina, Õnnõlõim, Andrika-Anete, Kleer, Liisa, Kai Liis, Katriine ja õpetaja Anne Heier 

Rohkem pilte vaata siit

Algklassid Pähnil ja Alaveski loomapargis

Kui pikaajaline ilmaprognoos lubas ilusat sügisilma, tärkas mõte seda õuesõppeks kasutada. Koolile kõige lähemal asuv Pähni loodushariduskeskus pakkus meie rõõmuks soodushinnaga õppeprogramme ning Pähnilt mitte kaugel tegutseva Alaveski loomapargiga saime ka külastuse osas kokkuleppele.  Suur oli aga pettumus, kui kuulsime, et meie valitud päeval on ilmataadil esialgsest prognoosist hoopis vastupidised plaanid. Lubas tormi. Otsustasime siiski riskida, sest ilmakaardid näitasid meie kanti leebemat ilma. 

Kahtluseuss ilma suhtes hinges, asusime neljapäeva, 17. septembri hommikul Pähni poole teele. Pähni tervitas meid päikesepaistega. Programmijuhi Heino saatel suundusime metsaradadele. Eesmärgiks oli siduda loodus ja matemaatika. Õppeprogramm kandis toredat nime „Käbimatemaatika“. Matemaatikat tegime tõesti palju: mõõtsime, võrdlesime, loendasime. Tegime seda kõike mängude kaudu.  Põnevaim neist oli lindi mõõtmine käbidega. 

Peale kahetunnist metsas müttamist ja matemaatikaga maadlemist ning seejärel keha kinnitamist seadsime end teele Alaveski loomaparki. Kahjuks tervitas Alaveskil meid vihmasadu. Bussiaknast nähtud ujuv karu ja süüa nosiv põder aga olid nii põnevad, et kergest vihmasajust hoolimata ruttasime õue neid vaatama. Õnneks jäi sadu peagi järele ja saime häirimatult loomi uurida. Käratsevad kassikakud ja uurivad lumekakud, askeldavad pärlkanad ja üksildane metsis ning teised põnevad linnud, kindlas järjekorras kõndivad hirved ja õunu nuruvad kitsed, puhkav rebane ja urisev ilves, tormlev kivinugis, teravate hammastega mink, söötmist ootavad jänesed ja sügamist armastav koer ning paljud teised loomariigi tegelased pakkusid tõelist elamust.

Oli väga tore koolipäev.

Õpilaste ja õpetajate mõtted võttis kokku õpetaja Anne Heier

Rohkem pilte vaata siit