Kunstitund Vana-Võromaa Kultuurikojas

13. märtsil toimus 1.-3. klassi õpilaste kunstitund Vana-Võromaa Kultuurikojas, kus osalesime programmis “Rahvariided”. Muuseumiõpetaja Lagle Lindenberg viis läbi kaasahaarava ja mitmekülgse koolitunni. Lapsed alustasid kalapüügivõistlusega ning tuletasid meelde vana mängu “Kaldal-vees”. Järgnevalt saadi teada, kuidas vanasti rahvariideid kanti, millest need tehti ja millised mustrid erinevates piirkondades levinud on. Samuti rääkis õpetaja lastele, kuidas vanasti lõngu värviti ja eestlaste kindakudumise traditsioonidest. Saadud uued teadmised olid põnevad ja silmaringi avardavad. Programm lõppes vahva meisterdusega. Lapsed said valida nuku või ussi meisterdamise vahel, järgides töö kujundamisel kindlat mustrit (rütmi).

Õpetaja Kerli Perend

Rohkem pilte vaata siit

Talvine räätsamatk

10. märtsi imeilusa päikeselise talvepäeva veetsid 1.- 3. klassi õpilased RMK Pähni Külastuskeskuse matkaradadel. Sügavas lumes, teadagi, on saabastes sumpamine raske. Seetõttu saime jalga räätsad. Ega räätsade jalga saamine ja nendel liikumine esialgu kuigi lihtne polnud, kuid tasapisi harjusime.

Matkarajal uudistasime loomade tegevusjälgi, mida oli kerge pehmelt, sillerdavalt lumevaibalt märgata. Nii jäid silma ühest veekogust teise liikunud mingi käpajäljed, üle männinoorendiku jalutanud põdra ja metskitse sõrajäljed, puude vahel hüpelnud nirgi pisikesed käpajäljed.

Matkarajal kohtusime „tulnukaga“, milleks osutus Soome kunstiõpilaste poolt loodus- ja tehismaterjalist valmistatud neljajalgne sarviline kuju.  

Peale tunniajalist räätsamatka tegime külastuskeskuses väikese söögipausi ning seejärel asusime tagasiteele. Rõuges tegime peatuse, et käia uurimas, milline näeb vesioinas talvel välja. Müttamine läbi paksu koheva lume polnud küll kerge, kuid oli vaeva väärt, sest vesioina tekitatud jääskulptuurid olid imelised.

Õppematkast kokkuvõtet tehes jäid kõlama märksõnad äge, põnev, huvitav. Kindel on, et see matk ei jää viimaseks.

Meie õppekäiku rahastati KIKi projektist ning see oli õpilastele tasuta. Aitäh õpetaja Leelo Viidule ja õpetaja Kadri Juhansonile, kes KIKi projekte taotleda aitavad ja aruandlusega tegelevad.

Õpetajad Anne Heier ja Annika Paavel   

Rohkem pilte vaata siit

Sügise sünnipäev

22. septembril tähistas Haanja koolipere sügise sünnipäeva. Selleks puhuks olid õpilased kooli toonud hulganisti põnevaid seeni, mida oli leitud nii sügavast metsapõuest kui koduaia kändude ja puude küljest. Selleks, et seenenäitus ei piirduks üksnes vahvate metsasaaduste imetlemisega, oli kooli kutsutud kohalik seeneteadja Marje Mürk. Saime teada, kuidas on ikkagi õige seeni korjata, mida kindlasti tähele panna ning milliseid ohtusid märgata. Näiteks võib rohelist värvi pilviku asemel korvis ekslikult koha leida hoopis roheline kärbseseen, mis teadupärast on üks mürgisemaid seeni, mida Eesti metsadest leida võib. Seetõttu on mõistlik seeni muuhulgas korjata koos jalaga – viimane võib seene tuvastamisel osutuda vägagi oluliseks välimäärajaks. Nii mõnigi põnev infokild pani kulmu kergitama või tõi suisa muige suule. Näiteks lehter-kukeseenes on kaks korda rohkem D-vitamiini kui lõhes. Seevastu värvub männiliimik pannil praadides aga sootuks peetpunaseks. Pipartatik maitseb aga nagu nimigi ütleb – päris pipraselt. Mõned seened on aegade jooksul saanud omale vägagi kelmikad nimed. Nii leidub meie metsades napsikuid, mütsikuid, nööbikuid. Oma koht on ka kõbjukil ning röökival haisuseenel. Seekordne asine ja meeleolukas tervitus saabuva sügise auks tuletas nii õpilastele kui õpetajatele meelde, et üha külmemate ilmanootide ning pimedamate õhtupoolikute vahelt leiab loodusest ja peagi kuldrüüsse mattuvast imelisest aastaajast veel palju üllatavat ja kaunist, millega oma aega põnevalt sisustada. Tere, sügis!

Õpetaja Annika Paavel

Rohkem pilte vaata siit.