Võru maakonna laulu- ja tantsupidu

14. mail toimus Kubija vabaõhulaval Võru maakonna laulu- ja tantsupidu „Pidu meie õuel“, kus osales meie koolist 13 laulutsõõri laululast. 

Oli tore üle mitme aasta taas meie laululapsi suurel laval koos teiste maakonna koolide lastega esinemas näha. Vahepealsed koroona-aastad tõmbasid suurtele pidudele piduri peale. 

Oli pisut hirm ilma pärast, kuna see ei tõotanud prognooside kohaselt midagi head, aga õnneks taevataat hoidis meid. Saime vaid pisut vihma, kusjuures tihedam sadu langes ajale, mil meie laululapsed laulukaare varju all esinesid. Nende ettekandes kõlasid tuntud „Entel-tenteli“ lood „Võilill“, „Tige tikker“ ja „Jänku jenka“. Erilise lustiga lauldi „Tige tikker“ laulu.  

Eks meie kannatus pandi ka proovile, sest esinemisjärje ootamine on tüütu. Õnneks on olemas sõbrad, kellega neil hetkil sai mängida või lihtsalt hängida, aga pisut teiste esinemistki vaadata. 

Oli üks tegus ja lõbus õhtupoolik. Alustasime proovidega poole kolme paiku ja pidasime peo lõpuni, kella üheksani  vastu. 

Aitäh laulutsõõri laululapsed ja juhendaja Anu! 

Päeva muljed pani kirja õpetaja Anne Heier

Rohkem pilte vaata siit

Artur Adsoni nimeline luulelugemispäev

12. mail toimus Sännas Artur Adsoni nimeline võrukeelse luule lugemise päev. Seekord juba 20. korda! 

Meie koolist käisid luulepäeval Robin ja Liisbet Rõõmusoks, kes esitasid oma ema kirjutatud luuletuse „Mõtsik mõtõlus“. Kokku oli 21 etteastet. Esinemist hindasid kuulajad, kelle antud häälte põhjal selgus paremusjärjestus. Robin ja Liisbet said III koha, mis on väga hea tulemus.

Aitäh Triin Rõõmusoksale, kes esinejatele ilusa luuletuse kirjutas!

Kersti Leit, võru keele õpetaja 

Itaaliast kogutud tarkus

Erasmus+ projekti raames toimus 18.- 23. aprillini Itaalias rahvusvaheline õpetajakoolitus, millel osalesid õpetajad Anne Heier ja Alar Voomets.

Koolitus kandis nimetust „Social media in the classroom“ („Sotsiaalmeedia klassiruumis“) ning õppejõuks oli särav itaallane Riccardo Manni. Õppetöö toimus vanas väärikas hoones Firenze vanalinna südames, kus vaid jalutuskäigu kaugusel asusid linna tähtsaimad ehitised nagu Santa Maria del Fiore katedraal ja Santa Croce kirik. Üks osa õppetööst hõlmaski paikkonna kultuuriväärtuste ja traditsioonide tutvustamist. Meeleolukaks kujunes väljasõit veinimõisasse. 

Õppetöö käigus tutvusime erinevate rakenduste ja sotsiaalmeedia platvormidega: Padlet, Twitch , OBS, GooseChase, ClassDojo, Quizlet ja Nearpod. Teoreetiliste teadmiste omandamisele järgnes alati praktiline tegevus gruppides. Töö gruppides lähendas meid. Koolitusel olid peale meie veel õpetajad Saksamaalt, Leedust ja Hondurasest. Vesteldes sotsiaalmeedia plussidest ja miinustest, olid teemad riigiti väga sarnased. Ka ei saanud me üle ega ümber Ukraina teemast. Ukraina sõjapõgenikest laste kaasamine haridusellu oli kõneaineks nii Saksa kui Leedu kolleegidel. Samuti kohtas Firenze tänavatel liikudes pea igal sammul sõjavastaseid lipukesi ja loosungeid.  

Itaalias oldud õppenädal pakkus hulgaliselt teadmisi, mida on võimalik õppetöös rakendada, aga samavõrd ka silmaringi laiendavaid kultuurielamusi. Saades kokku erinevast kultuuriruumist tulnud kolleegidega, tõdesime, et on nii palju, mis meid ühendab.

Aitäh projekti juhile Leelo Viidule, kes meile selle õppereisi kättesaadavaks tegi!

Õpetajad Anne Heier ja Alar Voomets 

Rohkem pilte vaata siit

Kevaddisko

14. aprillil korraldas meie kooli õpilasesindus kevaddisko. Nagu eelmisel diskol, oli ka nüüd fotonurk, kus soovijad pilte tegid. Kõik olid toonud ka snäkke snäkilaua jaoks. Me sõime, tantsisime, mängisime ja lihtsalt veetsime aega. Lõbus pidu oli!

Liisa Urb, 8. kl

Võro keele nätäl

1.-7. novembrini oll järjekõrdne, joba 16. võro keele nätäl. Võro Instituut kõrrald mitmit üritüisi ja võro keelele oll pühendet sjoo nätäl ka mii koolin.

Koolikellä helüs oll tuntu laulu „Mu latsõpõlvõ Võromaa“ viis. 7. kl tütarlatsõ Liisbet ja Andrika Anete kävevä tõsõpääväl latsiaian latsilõ võro kiilt tutvustaman.

Oppaja Perendi Kerli ja Leidi Kersti võtsõva ossa võrokiilse „Kalevipoja“ ettelugõmisõst F.R. Kreutzwaldi muuseumin. Sääl saimi teedä, et samal aol loeti võrokiilset eepost ette ka Tallinnan. Raamadu edimädsest ilmumisest saa järgmidsel  aastal 160 aastat. Mii kooli 7. klassi opilasõ opva lugõma „Kalõvipoja“ 16. päätükkü ja esinese sõs tõisilõ.

Kuna samal aol oll koolin kah halloweeni-nätäl, lugõsiva 4.-5. kl latsõ J. Jaigi kollõ kotsilõ ja joonisti noid. Pildi olli ka vällä pantu. Algklasse latsõ joonisti pilte võrokiilside sõnnu mano. Ka näide tüü olli kõigilõ kaemisõs vällä pantu.

Kolmapääväl kävemi Võro Instituudin võro keelen ettelugõmisõ pääväl „Kullõ, ma loe sullõ!“. Ette loeti vahtsõt võrokiilset raamadut „ Pintslihannasuvi“. Ega lugõja sai raamadu ka kingitüses. Lugõman kävevä Liisbet, Õnnõlõim, Robin, Andero ja Noormaa Märt.

Viil sai tetä Võro Instituudi kodolehe päält kattõ viktoriini ja ilmusi Uma Lehe 500. nummõr.

Võro keele oppaja Leidi Kersti   

Teistmoodi koolipäev

Reede oli viimane koolipäev enne vaheaega. Kavandasime õp Annega 1.- 3. kl õpilastele koolipäeva teistsuguseks. Osaliselt toimus ka päristunde, kuid need vaheldusid ilma vahetundideta erineva huvitava tegevusega.

Alustasime päeva tutvustamisega ja seejärel juturaamatu katkendite ette lugemisega. Tore on, kui koolitunnis ei pea laua taga istuma, vaid saab tegutseda mugavalt põrandal või vaibal olles. Rühmade kaupa panime kokku vastandsõnu, muinasjutupilte pealkirjadega ja naljaküsimusi-vastuseid. Lahendasime ristsõnu, katsusime jõudu Kuldvillakut mängides. Pärast lõunast kehakinnitust jooksime ringi õues, kust oli vaja leida 10 erinevat looduslikku eset, mille kohta teati pärast ka pisut jutustada. Videot vaadates saime põhjaliku ülevaate hundist ja tema eluviisist.

Enamasti tuuakse selliseks lõbusaks päevaks kaasa ka näksimist. Seekord aga ei mingit küpsist  ega kommi, vaid üks aed- või puuvili oma aiast, keldrist või vajadusel poest. Kogunes rohkesti erinevat krõmpsuvat ja suus sulavat suupoolist.

Olles pikast tegutsemisest väsinud, hakkasime veel mängima ka. Juba eelmistest kordadest oli lemmikuks saanud  pika nina mäng ja siis suuremate poiste lemmik – silmapilgutamise mäng. Vahepeal läks lärm nii suureks, et meid tuldi juba vaatama. 

Aeg lendas ruttu, päev oli tore. Veel viimased raasukesed laualt põske ja kodutee võis alata. 

Käes oli kauaoodatud koolivaheaeg.

Õp Helve Kukk

Rohkem pilte vaata siit

Matkasellid Luhasoos

19. oktoobril seadsid 1.-3. klassi õpilased, 5. klassi Mario ja Taavi ning nende õpetajad sammud Luhasoo poole. Kavas oli õuesõppepäev, mida rahastas KIK. Matka juhtis Heino Pall RMK Pähni Külastuskeskusest.

Ilm oli matkamiseks nagu loodud: väheste plusskraadidega, kuid päikseline ja nõrga tuulega. Liikusime mööda laudteed, mis nõudis erilist tähelepanu libeduse tõttu. Uurisime soo- ja rabataimi, maiustasime jõhvikatega, imetlesime rabajärve. Paljud said esmakordselt imepuhast rabajärve, Mustjärve vett juua. Saime teada, et Luhasoos on veel 2 järve, naljakate nimedega Püksijärv ja Tiksijärv. 

Meeleolukas oli rabasaarel, kus tegime lõket, kinnitasime keha, jõime maitsvat taimeteed ja mängisime väga põnevat loodusmängu.

Nii mõnigi avaldas mõtet, et talvel võiks Luhasoosse tagasi minna. 

Luhasoos käinud õpilaste mõtted pani kirja õpetaja Anne Heier

Tere, sügis!

Sel aastal tervitasime sügise saabumist sügislillede näitusega koolimajas. Lisaks silmailule oli näitusel ka õpetuslik pool. Nimelt olid lilled varustatud vastavate nimetustega.

Väga agarad olid lilli tooma algklasside õpilased. Paljud pered olid lilleseaded teinud. Õpetajadki andsid oma panuse. Aitäh kõigile kaasalööjatele! 

Rohkem pilte vaata siit

Õpetaja Anne Heier